Kuigi kahel viimasel aastal on Viljandimaa liinibussidest tabatud mitusada piletita sõitjat, ei ole selle eest tehtud ainsatki trahvi. Viljandi maavalitsus põhjendab seda nii inimeste kui tehnilise ressursi nappusega.
Viljandis saab bussijäneseid küll püüda, aga mitte trahvida
12. märts 2015, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud aasta piletikontrolli aruande järgi tehti maa- ja linnalähiliinidel 2248 kontrollreidi ning sõidupileti olemasolu kontrolliti 2325 korral. Avastati 728 sõiduõiguse puudumisega seotud rikkumist. Samasugused arvud leiab 2013. aasta aruandest: siis tehti 2049 kontrollreidi ja avastati rohkem kui 400 rikkumist.
Maavalitsusel pole menetlemiseks võimu
Kui Tallinnas või Tartus siseneb peatuses bussi kõigist ustest korraga neli-viis piletikontrolöri ja mitu turvameest ning uksed avatakse alles pärast piletite kontrollimist, siis Viljandimaal on reide tehtud teisiti.
Üks kahest Viljandi kontrolörist, maavalitsuse ühistranspordi järelevalve spetsialist Arno Luik rääkis, et Viljandi maakonnas kontrollitakse pileteid sõidu ajal. «Mina lähen peatuses peale ega hoia bussi kinni. See ei seisa seni, kuni menetlustoimingud on tehtud. Järgmises peatuses teeb juht uksed lahti,» selgitas Luik.
Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul ei ole küsimus aga selles, kas jäneseid otsitakse sõitvas või seisvas bussis, vaid selles, et ainult kahe inimesega ei saa menetlustoiminguid teha. Samuti pole vajalikku aparatuuri. «Meil ei ole jõudu ja tehnilist valmisolekut, et see asi kohapeal ära vormistada,» nentis Kase. Sakala andmetel ei ole vajalikke ressursse veel mitmes väiksemas maakonnas.
Sõim, ähvardused ja prillide lõhkumine
Kaupo Kase ja Arno Luik rääkisid, et vahel võivad piletita sõitjad – enamasti noorepoolsed inimesed – füüsilist jõudu kasutada, kontrolör töötab tavaliselt aga üksinda.
«Juhtub, et ütlevad teravusi, ähvardavad. Meie ei tohi neid sõrmeotsagagi puudutada,» kirjeldas Luik oma kogemusi.
Lisaks sellele, et neid on sündsusetute sõnadega sõimatud, on kontrolöre ähvardatud noaga ja nende prille katki tehtud.
«Meil ei ole turvamehi, kes piletikontrolöre kaitseks,» tõdes Kaupo Kase.
Kui Tartus ja Tallinnas on kontrolöride käsutuses eraldi buss toiminguid võimaldava aparatuuriga, siis Viljandis seda pole. «Menetlus peab olema täpne, peame saama inimeselt allkirja, et see, mis kirja pannakse, vastab tõele. Seda liinibussis teha ei saa ja inimene võib lihtsalt ära joosta,» selgitas Kase.
Tihti ütlevad patustajad, et neil pole kaasas isikut tõendavat dokumenti, või valetavad elukoha kohta. «Suulise ütlemise peale ei tee me midagi,» nentis Arno Luik.
Kontrolöril pole arvutit, et vaadata rahvastikuregistrist inimese andmeid, ja seepärast tuleks piletita sõidu eest tabatu kutsuda menetlustoiminguteks maavalitsusse.
Varasematel aastatel on piletita sõidu eest trahve tehtud, kuid Kaupo Kase sõnul on neist paljud seniajani endiselt maksmata. «Ma ei oska öelda, kui palju annaks juurde, kui inimesed karistusregistrisse kantaks. Kas oleks jäneseid vähem? Ei oska öelda.»
Siiski ei saa öelda, et bussijänestega midagi ette ei võeta. Nagu selgitas kontrolör Arno Luik, on neid bussist maha tõstetud, neil on lastud osta pilet, on nõutud elektroonilise sõidukaardi valideerimist ning kaardi ebaõige kasutamise korral tehtud suusõnaline märkus. Hoiatuse saavad nii need, kes enda arvates on sõidu tuvastis registreerinud, kui kooliõpilased, kes on tasuta sõidu kaardi maha unustanud.
Bussifirmad teevad liinidel sisekontrolli
Erinevalt linnalähiliinidest on maakonnaliinidel järelevalvet lihtsam teha: peatusevahed on pikemad ning avaliku liiniveo lepingu järgi lasub bussijuhil kohustus oma sõitjaid jälgida.
Kui maakonnaliinidel jälgib maavalitsus seda sätet Kaupo Kase sõnutsi rangelt, siis linnalähiliinidel on silm kinni pigistatud. «Et bussil avanevad ka keskmised uksed ning igas peatuses tuleb peale ja väljub palju inimesi, ei saa juht kõiki jälgida,» tõi ta põhjenduseks.
Maakonnaliinidel ei trahvita piletita sõitjaid, küll aga bussifirmasid. Põhimõte on lihtne: kui mõnest bussist leitakse piletita sõitja, kes oma sõnul on sõiduõiguse lunastanud, kuid piletit saanud ei ole, tehakse bussifirmale trahv. «Avaliku liiniveo lepingus on punkt, et bussifirma peab seisma selle eest, et jäneseid ei oleks. Tavaliselt on olukord fikseeritud ja bussifirmale trahv tehtud,» kõneles Kase.
Läinud aastal tegid maavalitsuse kontrolörid siinsetele bussifirmadele Automen ja ATKO sõidupiletita sõitjate eest leppetrahvi neljal korral, ühtekokku rohkem kui tuhat eurot.
Lood säärastest juhtumitest on varasematel aastatel jõudnud ka Sakala veergudele. Näiteks leidis mullu juuli lõpul aset vahejuhtum, kus maavalitsuse kontrolör leidis Viljandi ja Tänassilma vahel sõitvast bussist number 15 inimesed, kel ei olnud piletit ette näidata. Et sõitjad olid oma väitel bussijuhile raha andnud, algatati uurimine, mis viis ühe bussijuhi vallandamiseni ning teisele tehti hoiatus. Kaks aastat varem oli riigilt ja tööandjalt sõidutasu varastanud Tartu–Viljandi–Mõisaküla bussiga sõitev sohver.
Nagu ütles Põhja-Viljandimaal ja Viljandis sõitva aktsiaseltsi ATKO Viljandi osakonna juhataja Tõnu Naar, teeb maavalitsuse ametnike kõrval neil sisekontrolli mittetulundusühing Liinibusside Kontroll. «Ühe firmaga on bussifirmal leping, et ta käib kontrollimas, kas bussijuhid on kohuseid täitnud ja pileteid müünud. Sisekontrolli tehakse bussides vähemalt kaks korda kuus,» selgitas Naar.
Seevastu linnalähiliinidel sisekontrolli ei ole. «Linnas ei saa bussijuhid vastutada, kuidas inimesed oma kaarte registreerivad – see on pigem maavalitsuse rida,» lisas ta.
Naari arvates on bussijuhtide vangerdusi maaliinidel aastatega vähemaks jäänud. «Iga kontroll tõhustab seda, et ei ole võimalik vanaviisi edasi tegutseda. Mida rohkem kontrollitakse, seda vähem riskitakse piletiraha oma tasku panna,» selgitas ta.
Lõuna-Viljandimaa liinidel sõitva bussifirma Automen piirkonna juht Urmas Saaremets sõnas, et selle firma bussides teeb sisekontrolli emaettevõte Go Group sageli. «On üksikuid rikkumisi olnud,» lausus ta.
Seda, et neid aastatega vähemaks oleks jäänud, Saaremets öelda ei osanud. «Igal ajal on juhtumeid olnud.»
Bussidesse on toodud kaameraid
Maakonnaliinidel järelevalve tegemiseks kulub aastas ligi 400 000 eurot. Et kontrollimine oleks efektiivsem, on seda toetanud ka maanteeamet.
Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Ingmar Roos lausus teiste maakondade kogemusest rääkides, et kõikide sõitjate trahvimisest efektiivsem on mõjutada bussifirmat korrektselt lepingut täitma, et sohver ei annaks reisijatele võimalustki piletita või kokkuleppehinnaga sõita.
«Rikkumiste fikseerimiseks on mõnes maakonnas tööle pandud videokaamerad ning seetõttu pole seal piletikontrolöre üldse või on neid vähe,» ütles Roos.
Sama osakonna juhtivekspert Mika Männik täpsustas, et videovalveseadmed on piletikontrolliks appi võetud Lääne-, Rapla-, Järva- ja Valgamaal. «Praegu käib riigihange Harjumaad teenindavatesse bussidesse videovalveseadmete soetamiseks. Videovalveseadmete olemasolu nõue on lisatud ka parasjagu käivatesse Jõgeva- ja Võrumaa liinide riigihangete dokumentidesse,» ütles ta.
Roosi sõnul saaks piletitulu laekumist parandada, võttes bussides kasutusele uue piletimüügisüsteemi, kus iga sõitja ja piletiost fikseeritaks kohe ning muudatusi ei oleks hiljem enam võimalik teha. «Seega, kui kontrolli on juba näha, ei saa enam piletitega manipuleerida ning bussijuhid ei saa enam sel määral riskida,» selgitas ta.
Mitmeid lahendusi on kaalutud
Küsimusele, mis võiks olla see, mis ühelt poolt lahendab piletikontrolöride turvalisuse küsimuse, teisalt annaks neile paremad võimalused bussijäneseid vahele võtta, vastas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase, et üks võimalus on üle-eestiline ühistranspordi kontrollimeeskond.
«Eesti peale võiks olla mitu meeskonda, kes teevad pistelist kontrolli eri maakondades. Meeskond tuleb peale, piletita sõitjad võetakse bussist maha, sealsamas vormistatakse trahv, isik tuvastatakse ja tehakse protokoll,» rääkis ametnik. «Ausad ei sõida piletita. Meil on probleeme selliste inimestega, kellel on pärast kontrolöri näpuviibutust piletiraha alati olemas, ja ükskõiksete teismelistega.»
Maanteeameti juhtivekspert Mika Männik rääkis, et piletikontrolli tõhustamiseks on kaalutud mitmesuguseid lahendusi, ka Kase nimetatut.
Tema sõnul võttis riigikogu hiljuti vastu uue ühistranspordiseaduse tervikteksti, mis muu hulgas loob võimaluse, et maavalitsuste asemel hakkaks kontrollkäike tegema maanteeamet. Siiski ei saanud ta veel kinnitada, et just mobiilsed kontrollmeeskonnad maakonnaliinidel on see lahendus, mis kasutusele võetakse.
Ingmar Roos sõnas omakorda, et piletikontrolöride turvalisuse teema jääb ilmselt edaspidigi päevakorrale.
Sõitjate kontrollimiseks ja trahvimiseks on ametniku sõnul võimalik kaasata ka teisi maavalitsuste töötajaid ning mõne suure aktsiooni puhul politseinikke.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peiteli selgitust mööda pole siiski mõeldav, et politsei võtab üle kontrolöride ja turvatöötajate ülesanded. Ta sõnas, et rünnakute korral on vaja helistada numbril 112. «Samuti on politsei valmis andma omavalitsustele nõu, kuidas korraldada kontrolöride ja teiste riiklikku järelevalvet tegevate ametnike turvalisus,» märkis ta.
Ametnike turvalisust aitavad Peiteli ütlemist mööda suurendada kontrollkäigud mitme ametnikuga, buss või sõiduk, millesse kontrollitavad inimesed suunata, ametnike koolitused ja kontrollimiskohtade valik. «Mõned neist ümberkorraldustest nõuavad küll kulutusi, kuid kuludeta poleks ka politseinike kaasamine nendele reididele.»