Soomaal käis külaline, aga tuppa ei tulnud

Selle aasta kolmas, veetaseme tõusu poolest kõige kesisem üleujutus, meelitas nädalavahetusel Soomaale kanuutama paarkümmend inimest. Osa neist olid seal esimest korda. Foto: Aivar Ruukel

Kui Soomaa elanik suurvee ajal voodist tõustes jalad vette pistab, ütleb ta: katsnäe, külaline toas! Sellisest külaskäigust jäid soomaalased tänavu paraku ilma. 

Soomaal kanuumatku korraldav Aivar Ruukel ütles esmaspäeval, et nädalavahetusel vesi mõne sentimeetri jagu päevas tõusis, aga et lund ei ole, ei ulatu tänavune üleujutus nendesse kõrgustesse, milleni suurvesi parimatel aastatel on jõudnud. 

«Jõelammid, heinamaad ja lammimetsad on natuke üle ujutatud,» ütles Ruukel. Tema teada peaks veetase olema ligi 180 sentimeetrit üle Riisa mõõteposti ja üleujutus võib kesta tavapärase kahe-kolme nädala asemel vaid nädalakese. 

2010. aasta aprilli algul saavutas suurvesi Soomaal viimase kümne aasta kõrgeima taseme, ulatudes ligi neli meetrit üle Riisa mõõtmisposti.

Tänavu juba kolmas

Tipu kandis asuva Sonni talu peremees Tõnis Korts ütles, et suurveeaeg on läbi. «Suht nutune on selle suurveega. See oli jaanuari alguses ära,» lausus ta. Kortsu hinnangul oli see aasta üks väheseid, mil lund lihtsalt ei olnud.

Indrek Hein elab Raudna jõe ääres. Tema teada on praegune niinimetatud suurvesi sel aastal kolmas.

Esimene oli 7. jaanuaril ja kõige suurem. Ilmateenistuse andmetel ulatus veetase siis 250 sentimeetrit üle Riisa mõõtmisposti. Teine tulv oli Heina tähelepanemist mööda 21. jaanuaril, aga see jäi kümmekond sentimeetrit eelmisele alla. 

«Praegune veetaseme tõus on nendest kolmest kõige väiksem. Natuke vett on, aga see pole suurvesi. Täämu siukest suurvett ei tule,» sõnas Indrek Hein. Võrdluseks tõi ta eelmise aasta, mil suurvesi oli veel väiksem – ei tulnud jõestki välja.

Turismihooaeg on alanud

Veematku korraldav Aivar Ruukel viis nädalavahetusel kanuudega üleujutust vaatama paarkümmend inimest. «Festivali just pole, aga hooaeg on vähemalt alguse saanud,» lausus ta. Paljud osalejad olid kanuumatkal esimest korda. «Nendele, kes on käinud suurema suurvee ajal, on tänavune seis lahja.»

Hoolimata sellest, et üleujutus on viie aasta taguse rekordiga võrreldes ligi poole väiksem, on pisemad teed varakevadele omaselt pehmed. 

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodushoiu osakonna Edela-Eesti piirkonna juhataja Riho Männiku sõnul on Soomaa väiksemad teed raskesti läbitavad. Mures oli juhataja Karuskose-Meiekose teelõigu pärast. «Seal kust pääseb Ingatsi matkarajale,» täpsustas ta ja soovitas seda lõiku autoga vältida.

Kuigi turismihooaeg Soo­maal kogub ettevaatlikult tuure, on Riho Männku sõnul küll juba, mida vaadata.

«Läti ja Tõramaa vaatetornist avaneb vaade üleujutatud luhtadele, kust näeb kevadlindude saabumist: luiged, lõokesed ja kiivitajad juba liiguvad,» rääkis Männik. Tema sõnul pääseb vaatetornide juurde mööda tugevaid ja korralikke teid, kus kinnijäämist pole karta. Ka kõik parkimiskohad on korras. 

Seda, et lisaks turismihooajale ka kevad on hoo sisse saanud, loeb välja loomade käitumisest. 

«On kakkude ja ilveste pulmaaeg. Neid kuuleb ja näeb kõige paremini öösiti,» ütles Riho Männik. Seepärast võib praegu olla pimedas Soomaal isegi põnevam kui päeval. 

Tõnis Korts lisas, et liikumas on näha ka kobrast, kes talvel on muidu tasane.

Indrek Heina sõnul on tänavune kevad varajane, aga mitte erandlik. «Möödunud aastal läks jää ära naistepäeval, tänavu vabariigi aastapäeval.»

Kevade märke on täheldanud temagi. «Luiged, künnivaresed ja kuldnokad lendavad, ronk ja vares ehitavad juba pesa. Tihasel võib isegi mõni muna pesas olla. Tema peab poegadega kuldnokapuurist välja kolima, enne kui kuldnokk ise sisse tuleb,» kirjeldas ta.

Veel juhtis Indrek Hein tähelepanu vanarahva tarkusele, mis ütleb, et käädripäeval, 17. märtsil saab suveilma ennustada. Heina andmetel peaks käesoleva nädala keskpaigast järgmise nädala keskpaigani tulema kehv ilm. «Aga käädripäeval peabki vastik ilm olema, sest siis tuleb ilus suvi,» ütles teadjamees.