Iga rahvas on oma valitsejaid väärt

Olav Renno Foto: Elmo Riig / Sakala

EESTI VABARIIGI järjekordse, 13. riigikogu valimistest on kümme päeva möödas. Kahjuks ei kasutanud 35 protsenti Eesti kodanikest oma peaaegu ainsat põhiseaduslikku õigust riigi juhtimises kaasa rääkida. Eriti ükskõiksed olid välismaal viibivad eestlased: nendest käis valimas vaid alla kahe protsendi ja elektrooniliselt andis oma eelistustest teada kümmekond protsenti. Ibi bene, ubi patria (Kus parem, seal isamaa).

Oli nii ettenähtavat kui üllatavat. Kõigi üksikkandidaatide ponnistused läksid tühja. Riigikogus on nüüd senise nelja parteifraktsiooni asemel kuus. Viljandi- ja Järvamaal anti kolme  külalisesineja poolt kümme ja pool tuhat häält – umbes kaks viiendikku valimas käinutest loodab seni kõrgel ja meist kaugel istunute peale. Nagu ütles Sakala vahendusel Viljandi vallavanem Ene Saar: «Tundub, et valijad arvavad, et riigi juhtimise juures ei peagi olema inimesi, kes teavad kohalikke probleeme, arvatakse, et keegi kuskil kõrgel ja kaugel suudab rohkem.»

NAISI VALITI uude riigikogusse vaid 23 ja kui neist saab ministriks viis-kuus, on nende asendusliikmed erandita mehed. Oletatavatest meesministritest on vaid kolme-nelja asendusliikmed naissaadikud. Niisiis jääb riigikogu istungitesaali ikkagi vaevu 20 naist. Kummatigi on naiste vähesuses meie rahvaesindajate hulgas suurel määral süüdi naised ise, sest nad eelistavad anda oma hääle edukate või lihtsalt populaarsete meeskandidaatide, mitte oma suguõdede poolt.