Nelgid, sefiiritort ja pitsikene maasikanalivkat ehk Õrnema soo pidupäev ajaloo kõverpeeglis

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Haabu / Postimees (montaaž)

Sel nädalalõpul ostetakse kõik lillepoed õitest tühjaks ning toidukaupluste pagarileti ääres rüselev närviline meestesumm topib ostukorvidesse kilode viisi kõikvõimalikke koogikesi ja torte. Homme on ju naistepäev.

Üldiselt on eestlased üsna usinad 8. märtsi tähistama. Aga kui palju me sellest ülemaailmsest pühast õigupoolest teame? Suurele hulgale inimestele on see ennekõike kommunistlik tähtpäev, aga tegelikult ulatub selle ajalugu eelmise sajandi alguse Ameerikasse. Pisut netiavarustes lammutades saame teada, et naistepäev on seotud 1848. aasta reformidega, mis naistele hulga õigusi ja vabadusi andsid. Samuti 1908. aastal asetleidnud traagiliste sündmustega: New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi ja juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus 129 naist.

Just nende sündmuste meenutamiseks tegi kommunist Rosa Luxemburg 1909. aastal ettepaneku hakata tähistama 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles