Hooletul piletiostjal tõmmatakse mustal turul nahk üle kõrvade

Angeelika Toom näitab kaht Ed Sheerani kontserdi pääsme sarnaseks kujundatud lehte, mille ta oma poja sõbranna palvel jaanuari lõpul Viljandi bussijaamas 90 euro eest tundmatult mehelt ostis. Tegelikult pole need väärt sentigi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui viljandlanna Angeelika Toom jaanuari lõpul Viljandi bussijaama parklas võõrale mehele 90 eurot ulatas, ei teadnud ta veel, et oleks võinud rahatähed sama hästi prügikasti visata.

17. veebruaril Tallinnas esinenud tuntud Briti artist Ed Sheeran tõi oodatult Saku suurhalli puupüsti rahvast täis. Kontserdipääsmed läksid mullu sügisel ametlike müüjate kaudu kaubaks nagu soojad saiad ja paljud fännid jäid neist ilma. Sestap läks peagi, nagu populaarsete kultuurisündmuste puhul ikka, sotsiaalvõrgustikes liikvele teateid, milles pileti eest pakuti ametlikust märksa kõrgemat hinda.

Lühikest kasvu noor mees

Teiste seas otsustas Facebookist leitud müüjalt kontserdipileti osta Angeelika Toomi poja Saaremaal elav sõbranna Maria Pihlak. Olles lubanud kahe pileti eest välja käia 90 eurot, laekuski neiu e-postkasti kiri, millel lisandina pdf-faili kujul kaasas kaks triipkoodiga Piletilevi SebraPiletit. Midagi kahtlast ostja seejuures ei täheldanud.

Et müüja oli omal initsiatiivil küsinud, kas raha üleandmine võiks aset leida käest kätte Viljandis, helistas Pihlak pikemalt mõtlemata oma sõbra siin elavale emale ning palus tal kokkulepitud ajal bussijaama parkimisplatsile minna ja summa üle anda. Nii ka tehti.

«Oli selline lühemat kasvu, vanust võis tal olla 25 või veidi rohkem,» kirjeldas Toom mälupildi järgi meest, kes temalt raha vastu võttes ulatas paberile prinditud kujul samad piletid, mis juba varem olid elektrooniliselt Maria Pihlakuni jõudnud. «Pikka juttu polnud. Imestasin üksnes selle üle, et piletil olnud hinna (29 eurot – toimetus) ja musta hinna vahe oli nii suur. Aga mis mul seal ikka vaielda oli – ju siis oli defitsiit suur ja kui nad nii kokku leppisid, siis olgu pealegi.»

Ehmatus kontserdipäeval

Olles kontserdipäeval ootusärevil ja rõõmsana juba teel Tallinna poole, avastas Maria Pihlak mobiiltelefonis oma Facebooki kontot kontrollides, et piletite müüja oli talle saatnud kahetsevas toonis segase sõnumi. Teade sisaldas tunnistust, et kaubaks olnud piletid olid võltsitud, ja lubadust pärast läbirääkimisi Piletileviga petuga saadud raha tagasi maksta. Sellega info piirdus.

Mõni minut hiljem, kui Pihlak esimesest ehmatusest toibus ja müüjale selguse huvides täpsustava küsimuse saata otsustas, oli tolle konto juba suletud ja ühes sellega Viljandis tundmatule mehele antud raha tuulde lennanud. Seda, kas e-kirjas sisaldunud piletid olid võltsitud või mõne õige pileti väärtusetud koopiad, ei ole teada.

Pihlak tegi juhtunu kohta avalduse politseile, kuid pole siiani uurimise käigu kohta tagasisidet saanud. Ta ei osanud täpselt öelda, kui palju inimesi sarnaselt temale veel võis samas skeemis raha kaotada. Küll aga oletas ta, et neid oli päris palju. «Müüja suhtles minuga ühe konkreetse naise nime alt, aga selgus, et see oli identiteedivargus. Kui tema konto kadus, leidsin ka õige sellenimelise inimese konto üles ja avastasin, et tema seinal oli juba varem pettuse eest hoiatav teade üleval (loe artikli lisa – toimetus). Vaadates, kui palju seal kommenteerijaid oli, paistis petetuid ikka jaguvat,» sõnas Pihlak.

Populaarse piletimüügikeskkonna Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann rõhutas, et kõik nende müüdavad piletid on elektroonilised ja ürituse paigas kontrollitakse täpselt ühtemoodi triipkoodi järgi nii tavablanketil kui mobiiltelefonis olevaid pääsmeid, aga ka prinditud pdf-pileteid.

Jaanus Beilmanni sõnul on järelturult pileti ostmine igal juhul riskantne. Ainus võimalus pettasaamise ohtu vähendada on tema arvates müüja tausta kontrollida. Samuti võib turvatunnet suurendada, kui sõlmida lihtne ostu-müügileping ning nõuda seejuures müüjalt, et too oma isikuandmete paikapidavust pildiga dokumendi abil tõestaks.

«Kui sellisel juhul peaks kontserdipaiga väravas selguma, et pilet ei võimalda sissepääsu, on suurem lootus petturile jälile jõuda. Kas sellest raha tagasisaamiseks abi on, ei julge mina öelda, kuid riski peaks selline tegutsemisviis igal juhul vähendama,» sõnas Beilmann.

Olgugi et aastate jooksul on ikka ja jälle piletipettustest kuulda olnud, ei ole see Piletilevi juhi hinnangul kuigi laialdane probleem. Nii julgeb ta lubada, et kui sellised juhtumid peaksid sagenema, on nad valmis looma rakenduse, mis võimaldab pääsme õigsust Piletilevi kodulehel kontrollida.