Miks tervist ravinud inimesel jäi hääletamata

Foto: Elmo Riig / Sakala

76-aastane viljandlane Otto Roots nimetab valimispäeva pidupäevaks. Äsja läbi saanud valimiste ajal oli ta sunnitud lebama kohaliku haigla voodis, mistõttu tahtnuks ta 1. märtsil oma hääle raviasutuses kasti lasta. Hääletuskasti aga ei tulnud. Ei pidanudki tulema. Nii ütleb valimisseadus.

Teadupärast pole valimispäeval oma elukohajärgsesse valimisjaoskonda kohaletulek sugugi ainus viis hääletamisel osaleda. On ka e-hääletamine ja jaoskonnas eelhääletamine. Valimispäeval on aga halva terviseseisundi puhul või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik taotleda hääletamist kodus. Ja siis on veel niinimetatud asukohas hääletamise võimalus, mida kutsutakse kõnekeeli ka ümbrikusse hääletamiseks. Seda seepärast, et niisuguse hääletamisviisi puhul pannakse hääletussedel ümbrikusse, mis avatakse alles inimese elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel saab asukohas hääletamise kohta lugeda järgmist: «Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht, haiglas, ööpäevases hoolekandeasutuses).»

Esmaspäevast kolmapäevani

See, mida Otto Roots ja küllap ka paljud teised inimesed enne ei teadnud, on see, et kui kodus oleval voodihaigel on võimalik valimispäeval hääletada, siis kodust eemal haiglavoodis tervist ravival inimesel mitte. Ka valimiskomisjoni veebilehel kirjutatakse ümbrikusse hääletamise kohta: «Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani.» Antud juhul oli see siis võimalik 23.–25. veebruarini.

Mis niisuguse piirangu tingib?

«Et väljaspool elukohta hääletatakse ümbrikusse, peab inimese hääl jõudma valimispäevaks õigesse, tema elukohajärgsesse jaoskonda,» selgitas vabariigi valimiskomisjoni meedianõunik Kristi Kirsberg. Tema jutust selgus ka, et teatud juhul on siiski võimalik ka haiglavoodis lebades valimispäeval hääletussedel kasti lasta.

«Seaduse järgi saab valimispäeval hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Kui haigla asub sama jaoskonna territooriumil, kus inimene ka elab, on hääletamine võimalik,» lausus Kirsberg. Seega, kui Otto Roots oleks sisse kirjutatud Viljandi haiglast kiviviske kaugusele, saanuks ta hääletada. Aga tema elukoht on mõned kilomeetrid eemal Männimäel.

62 patsiendil sai hääl antud

Vanahärra ei mäleta enam, millal täpselt tervis teda alt vedas ja haiglasse viis. Ravil oli ta mitu päeva. Seega pole tagantjärele võimalik öelda, kas tema puhul olnuks ümbrikusse hääletamine võimalik või mitte.

Otto Rootsil jäi küll Viljandi haiglas hääletamata, ent paljudel teistel patsientidel mitte. Haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul avaldasid haiglas olles hääletamise soovi 62 inimest.

«Hääle andjaid oli nii kirurgia-, sise- ja psühhiaatriakliiniku kui õendus-hoolduskeskuse patsientide seas,» täpsustas Valdvee. «Eelmiste, 2011. aasta riigikogu valimistega meil kahjuks arvulised võrdlusandmed puuduvad, kuid hinnanguliselt oli see arv toona väiksem.»

Muide, vabariigi valimiskomisjonile on laekunud kaebus Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus hääletamise korraldamise kohta. Täpsemat infot Sakalal sellest ei ole. Asukohas hääletamisi korraldavad jaoskonnakomisjonid.