Miks tervist ravinud inimesel jäi hääletamata

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig

76-aastane viljandlane Otto Roots nimetab valimispäeva pidupäevaks. Äsja läbi saanud valimiste ajal oli ta sunnitud lebama kohaliku haigla voodis, mistõttu tahtnuks ta 1. märtsil oma hääle raviasutuses kasti lasta. Hääletuskasti aga ei tulnud. Ei pidanudki tulema. Nii ütleb valimisseadus.

Teadupärast pole valimispäeval oma elukohajärgsesse valimisjaoskonda kohaletulek sugugi ainus viis hääletamisel osaleda. On ka e-hääletamine ja jaoskonnas eelhääletamine. Valimispäeval on aga halva terviseseisundi puhul või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik taotleda hääletamist kodus. Ja siis on veel niinimetatud asukohas hääletamise võimalus, mida kutsutakse kõnekeeli ka ümbrikusse hääletamiseks. Seda seepärast, et niisuguse hääletamisviisi puhul pannakse hääletussedel ümbrikusse, mis avatakse alles inimese elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel saab asukohas hääletamise kohta lugeda järgmist: «Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht, haiglas, ööpäevases hoolekandeasutuses).»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles