Avastati Viljandimaa kõrgeim mägi

Igapäevane kontoritöö juhatas aktsiaseltsi Regio kartograafi Viljandimaa seni teadmata kõige kõrgema mäeni, millel puudus isegi nimi.

Et selle mäe nimi võiks olla Härjassaare, otsustasid asjaosalised hiljem. Selle kõrgus, 147 meetrit üle merepinna, ületas maakonna senise tipu ehk Rutu mäe üldistatult kahe meetriga. Täpsemalt märkides on vahe küll väiksem, aga sellest loo teises pooles.

Kartograaf Mihkel Järveoja ütles, et Regios oli käsil Eesti üld­geograafilise kaardi uuendamine ja sellega seoses kontrollis ta kõrguspunkte, võrreldes neid mõni aasta tagasi uuendatud maa-ameti põhikaardiga.

Karksi vallas, Sakala kõrgustiku piirkonnas märkas ta maa-ameti kaardil üht punkti, mis oli kõrgem kui siiani Viljandimaal kõrgeimaks peetud Rutu mägi. «See tekitas minus küsimusi,» nentis Järve­oja. «Kuidas on see võimalik?»

Edasi konsulteeris ta Tartu ülikooli geograafiateaduri Taavi Paega, kes hakkas uurima vanu kaarte, ning üheskoos jõuti arvamusele, et ju siis ongi Viljandimaa kõrgeim punkt varem kahe silma vahele jäänud.

Arvamus sai kinnitust, kui Mihkel Järveoja sõitis koos kolleeg Sven Veskiojaga kohapeale ja mõõtis kõnealuse mäe veel GPS-täppisseadmega üle. Kõik klappis.

Kui maailma kõrgeimate mägede teravaid tippe katab igilumi, siis Viljandimaa kõrgeima, Härjassaare mäe tipp on Järveoja sõnutsi segametsa all asuv lame, kuid selgelt silma hakkav küngas. Erinevalt Rutu mäest ei ole see praegu tähistatud.

Küsimus, kas see on tema jaoks esimene Eesti mäe avastamine, ajas Järveoja esmalt naerma. Ta leidis, et see on muidugi väga suurejooneliselt öeldud.

«Aga jah, varem pole ma midagi sellist märganud,» nentis ta. «Kindlasti on see erandlik, sest Eesti on kergesti ligipääsetav ja põhjalikult läbiuuritud maa ning siin on tehtud palju mõõdistusi. Iseasi on varem mõõdetud kõrguste korrigeerimine, seda tuleb ikka ette.»

Mitmendale kohale platseerub äsja leitud Härjassaare mägi Eesti teiste kõrgeimate tippude hulgas, on Mihkel Järveoja sõnul väga raske öelda, sest ainuüksi Haanja ja Otepää kõrgustik asuvad merepinnast palju kõrgemal ning kõik sealsed mäed on Sakala kõrgustiku mägedest üle.

Tartu ülikooli geograafiateadur Taavi Pae oli sama meelt, kuid täpsustas, et Härjassaare tipp ei kuulu isegi 500 Eesti kõige kõrgema mäe hulka.

Kindel on aga temagi sõnul see, et nüüd troonib Viljandimaa geograafilises tipus Härjassaare mägi. «Siin ei ole midagi vaielda,» nentis ta. «Kõrgeim koht on kõrgeim koht.»

Nagu Pae nentis, oli vanadel Nõukogude Liidu aegsetel kaartidel jäänud Härjassaare mäe kõrgeim punkt numbriliselt välja toomata. Põhjuseks polnud salastamine, sest pinnavorm oli joonistatud. Ilmselt ei peetud seda lihtsalt vajalikuks kaardile märkida.

Tänapäeval on mõõtmised täpsemad ja inimestel arvutustööd vähem. Taavi Pae selgitas, et kogu Eesti territoorium on mõõdetud üle LIDAR-i, laserskaneerimise seadme abil. Selle töö põhineb maapinnalt tagasi peegeldunud laserimpulsilt kolmemõõtmeliste koordinaatide arvutamisel. Kõnealusel juhul skaneeriti mäge lennukilt. Aga nagu eespool öeldud, andis sama tulemuse ka GPS-seade.

Küll aga on omaette küsimus selles, kui täpseks mõõtmisega minna. Taavi Pae ütles, et maa-ameti põhikaardi andmeil on Rutu mäe kõrgus 145,2 ja Härjassaare mäe kõrgus 146,6 meetrit üle merepinna. Selle järgi on üks mägi teisest 1,4 meetri võrra kõrgem.

Pae soovitab aga jääda ümardatud näitajate juurde ja nii on mägede kõrgus vastavalt 145 ja 147 meetrit: vahe 2 meetrit.

«Koma võib tekitada omajagu segadust,» lausus ta. «Näiteks kui mutt kergitab mullahunniku, on üks komakoht kohe juures. Või kui on samblane metsaalune, võib see inimese jala all kümmekond sentimeetrit vajuda. Nii võib ülimat täpsust taga ajades absurdini minna.»

Nii Viljandimaa varasem tipp Rutu mägi kui nüüd ilmsiks tulnud Härjassaare mägi on Taavi Pae kirjelduse järgi oma olemuselt üsna sarnased. Mõlemad asuvad 5–7 ruutkilomeetri suurusel kõrgemal alal, mis geomorfoloogiliselt on mõhnastik ning kaetud metsaga.

Küll polnud algul teada, kuidas uut mäge nimetada. Ühelgi tänapäevasel kaardil seda punkti nimeliselt märgitud polnud. Pae uuris asja lähedal asuva Sudiste küla elanikelt, kellest üks teadis seda kui Küti metsa, teisele meenus aga Härjassaare nimi.

Seejärel vaatas Pae enne Teist maailmasõda välja antud raamatut «Maakondlikud  koguteosed».

«Seal oli Karksi kant veel Pärnumaa koosseisus, küll aga oli kõnealuse mäe kohta kirjas Härjasaare, ühe s-iga,» rääkis ta. «Austusest meie eelkäijate vastu leidsime, et jääme sama nime juurde, aga kirjutame mulgipäraselt kahe s-iga. Tõsi, mulgid jätnuks ühtlasi h-tähe ära, aga jätsime kompromissina Härjassaare.»

Muide, nagu Taavi Pae lisas, mõõtis esimest korda esimesi Eesti mägesid geodeet Friedrich Georg Wilhelm von Struve, ja seda 1817. aastal. Nii saab Eesti mägede vanuseks varsti 200 aastat.

SUURE MÄE ÜRITUS

Tartu ülikool ja aktsiaselts Regio ootavad reedel kõiki mäehuvilisi Sudiste külamajja.

• Kell 11 algaval infotunnil räägivad spetsialistid Viljandimaa kahest kõrgeimast punktist, Rutu ja Härjassaare mäest ning sellest, kuidas maapinna kõrgust mõõdetakse.

• Kell 12 on kavas sõita tellitud bussiga üheskoos Härjassaare mäe juurde ja ronida selle otsa.

Allikas: Tartu ülikool