Suure tõenäosusega näeb Viljandi ainsas kinos viimast korda filmi 30. novembril. Seejärel uksed suletakse ja linnajuhid hakkavad kinnistule otsima omanikku, kes maja lammutaks.
Linnajuhid hakkavad filminäitaja asemel otsima lammutajat
11. september 2010, 20:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. detsembril lõpeb osaühingu STP Nicolas ja linnavalitsuse vahel sõlmitud kümne aasta pikkune rendileping ning praegu on ebaselge, kes ja kuidas detsembrist alates Rubiini majas toimetama hakkab.
STP Nicolase üks omanikke Indrek Klaus andis mõista, et pole filminäitajana jätkamisest huvitatud. Selle põhjused on lagunev maja, mis nõuab eeskätt talviti ülisuuri kulutusi, ning järjest kahanev kinoskäijate hulk.
Klaus kinopidamise jätkamist siiski ei välista, kuid kõik sõltub lepingust, mille linnavalitsus maja omanikuna võiks välja pakkuda. «Esialgu töötame selle nimel, et täita senist lepingut, mis detsembris otsa saab,» lisas ta.
Kinnistu võib minna oksjonile
Linnavalitsus hakkab kino ja selle hoonega seonduvat arutama esmaspäeval. Linnapea Kalle Jentsi arvates oleks üks mõistlikumaid lahendusi see, kui kinnistu hoonestusõigus pannakse oksjonile ning uus omanik saab kaasa praeguse maja lammutamise kohustuse. «Muidu võib juhtuda, et keegi tõmbab pragudele lihtsalt segu peale ja hoone jääb endiselt püsti,» sõnas Jents.
1. detsembriks krundile uut omanikku tõenäoliselt ei leita ning on võimalik, et linnajuhid pakuvad praegusele kinopidajale võimalust tegevust jätkata. Kui tema pole huvitatud, pakutakse seda ka teistele ettevõtetele, kes võiksid filme näidata. Nii võiks kino tegutseda linnapea arvates vähemalt kevadeni.
Seda, kui kino detsembrist ära kaoks, nimetas linnapea halvaks, kuid nentis samas, et selle ülalpidamist reguleerib turg. «Kino on kultuuri osa ja linnal tuleb leida võimalusi, et selle tegevust soodustada, kuid linn ise kino näitama hakata ei saa,» lausus ta.
Linnapea andmetel on väga vähesed Eestis töötavad kinod kasumis. STP Nicolas teenis äriregistri andmetel näiteks 2008. aastal üle 100 000 krooni kahjumit ning külastajate arv näitab vähenemise märke.
Suured kulud
Viljandi kino suurim mure pole aga kahanev tulu, vaid suurenevad kulud. Nõukogude ajal ehitatud hoone seintesse tekkisid juba aastate eest suured praod, kust soojus välja pääseb. Eelmise talve kõige pakaselisematel kuudel tuli 700 ruutmeetri suuruse hoone kütmise eest maksta 15 000 krooni. Omanike sõnul üritati seejuures igal viisil kokku hoida ning kasutuseta seisvatest ruumidest võeti küte üldse välja.
Kino jätkamiseks on vaja saada luba ka päästeteenistuselt, kes on hoone suhtes ammu skeptiliselt meelestatud. Nimelt on maja elektrisüsteem korrast ära ning võimalike tulekahjude puhuks ehitatud kustutussüsteem ei tööta.
11 hoones tegutsetud aasta jooksul on STP Nicolas ruume kõpitsenud, fuajeed remontinud ja rajanud kinosaali taha kontserdiruumi, kuid üldist renoveerimist pole ette võtnud. Indrek Klausi sõnul on selle peamine põhjus olnud ebakindel rendileping. Raha tahab linnavalitsus rentnikult vaid sümboolselt ehk 1 kroon ruutmeetri eest kuus, rentnik on lepingut mõistnud aga nii, et peremehel on võimalik teda igal ajal suurema mureta majast välja tõsta. Sellises olukorras pidas firma mõistlikuks kulukad tööd tegemata jätta.
Kinosaal mujale
Kui uus omanik rajab Rubiini kohale mõnd teist funktsiooni täitva ärihoone ega soovi kino pidada, on linnapea meelest võimalik leida filmide näitamiseks ka muid kohti. «Võimalusi on Ugalani välja,» arvas ta.
Kultuurimaja remondi puhul pole seni mõeldud kinosaali rajamisele. Linnapea meelest võib kino olla kultuurimaja laienduse kavas. Paraku on selge, et laiendust ei hakata rajama järgmise kolme-nelja aasta jooksul.