Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2013/02/13/1571920t1h61c5.jpg)
Kui valimistel antav hääl oleks midagi materiaalset, siis mis see võiks olla? Kas žetoon võiduvõimalusteta mängupõrgus? Vahest hoopis midagi söödavat, mis on osale mokkamööda ja teistele mitte? Kui see aga olekski midagi põske pistetavat, siis kas pigem pakk magusat nätsu või poole aasta varu odrakruubiputru?
Minu meelest võiks valimisõigusliku kodaniku häält võrrelda pisikese rahasummaga, mille kulutamiseks on seatud karmid piirangud. Õigupoolest ongi kaks varianti: kas investeerid selle oma parima äranägemise järgi mõnda poliitikusse (ja seeläbi ka erakonda, mida too esindab) või jätad riigi lahkesti pakutud n eurot letile. Naabrile, emale või sõbrale pole võimalik seda edasi anda. Endale jätta saab selle üksnes juhul, kui ise kandideerida ja teadagi kelle poolt hääletada. See on lubatud ja igati okei.