/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2010/05/20/371012t1h5363.jpg)
Abja volikogu otsus maksta vallavanemale pooleli oleval ehitusel tehtud lisatöö eest 32 557 krooni on ühe opositsiooni kuuluva rahvaesindaja sõnul nii arulage, et ta lahkus selle pärast volikogust.
Vallajuht sai gümnaasiumi ehituse venimisest hoolimata lisatasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See otsus on täiesti jabur,» leidis Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerinud Kaupo Välba, kes on praeguseks volikogust lahkunud. «Ma ei taha olla sellise volikogu liige.»
Vallavanem, Keskerakonna liige Peeter Rahnel ei pea lisatasu maksmise otsust kuidagi jaburaks ning kommenteeris Välba reaktsiooni: «See pole isegi mitte naljakas, vaid kurb.»
Tasu tubli töö eest
Kaks nädalat tagasi otsustas Abja volikogu maksta vallavanem Peeter Rahnelile lisatasu selle töö eest, mida ta on teinud projektijuhina Abja kooli tööõpetuse korpuse ja spordikompleksi projekteerimisel ja ehitamisel.
Otsuse kohaselt oli projektijuhtimisega seonduv maht nii suur, et selleks ei piisanud 40 tunni pikkusest nädalast ning tasu määrates võeti arvesse lisatöö, mida Rahnel tegi 1. jaanuari ja 16. augusti vahel.
Volikogu esimehe, valimisliidu Hooliv Koduvald Abja liikme Villu Võsa selgituse kohaselt on Rahnel projekti juhtinud väga hästi, ehkki tema tööülesanded seda ette ei näinud. Selles, et ehitus on enam kui aasta võrra veninud, ei ole Võsa sõnul süüdi vallavanem, vaid ehitusfirma Facio Ehitus.
Volikogu juhi sõnul hoidis vallavanem ise projekti juhtides valla raha kokku. Lisatasuks maksti talle iga kuu eest veidi üle 4000 krooni. «See on palju odavam kui palgata projektijuht,» lisas Võsa.
Lisatasust jõudis Rahnelini pärast maksude maksmist ligi 24 500 krooni.
Töö osa või lisatöö
Opositsiooni kuuluva Kaupo Välba meelest peaks selline töö olemagi vallajuhi ülesanne ning selle eest preemiat või lisatasu maksta ei tuleks.
Ei Kaupo Välba ega teine opositsiooni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Taevo Viitas mõistnud, miks hakati lisatasu määramisest rääkima alles nüüd, ehkki seda tööd olevat vallajuht teinud juba jaanuarist alates.
«Minge oma tööandja juurde ja öelge talle, et tegite jaanuaris või veebruaris rohkem ning tahate nüüd lisatasu. Vaadake, mis ta teile ütleb,» soovitas Viitas. «Eraettevõtluses poleks selline tegu kuidagi mõeldav.»
Vallavanem Peeter Rahnel kinnitas, et tema pole lisatasu soovinud, kuid et volikogu tema tööd märkas, ei kavatse ta raha ka tagasi maksta. «Ma olen selle ehituse peale kulutanud kogu oma puhkuse ja vaba aja,» selgitas ta.
Projektijuhi palkamine oleks osutunud kallimaks
Samuti oli ta veendunud, et projektijuhi palkamine oleks osutunud kallimaks ja riskantsemaks. «Palgatud projektijuht ei seisa valla rahakoti eest,» ütles Peeter Rahnel. «Kui palgata 5000 või 10 000 krooni eest eraldi inimene, siis täpselt selle raha eest ta ka tööd teeb ning ülejäänu peaks ikka vallavanem ära tegema.»
Abja naaber Halliste vald palkas 2008. aastal koolivõimla ehitamiseks projektijuhi ning maksis talle üheksa kuu eest 63 720 krooni. Töö tulemusega jäi Halliste vallavanem Andres Rõigas igati rahule ning tunnistas, et ta ise poleks sellega hakkama saanud.
Välba: kompenseeriti palgalangust
Projektijuhi tööd tegi Peeter Rahnel ehitusel ka terve eelmise aasta, kuid siis volikogu talle lisatasu ei määranud.
Kaupo Välba kahtlustab, et lisatasuga kompenseeris volikogu vallavanemale aasta alguses aset leidnud palgakärpimise. Nimelt langetas volikogu jaanuaris vähenenud eelarve tõttu vallavanema enda ettepanekul tema töötasu 19 500-lt 16 470 kroonile.
Villu Võsa väitel on Kaupo Välba kahtlustus tavapärane opositsioonipoliitiku jutt ega vasta tõele. Võsa ei osanud arvata, kas Rahnelile lisatasu maksmine tuleb päevakorda ka järgmistel volikogu istungitel. Vallajuhile on töö eest makstud 16. augustini, kuid ehitus kestab tõenäoliselt 15. oktoobrini.