Enamik röövpüüdjaid mitu korda ühe ja sama reha otsa ei astu

FOTO: Egert Kamenik / Postimees

Kui viis aastat tagasi pidi keskkonnainspektsioon trahvima metsarikkumiste eest umbes kümme korda rohkem kui mullu, siis eelmisel aastal rändas enamik vormistatud trahvikviitungeid kalameeste taskusse.

Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär sõnas, et kuigi aastast aastasse on inimeste teadlikkus suurenenud ja keskkonnahoid paranenud, trahvisid inspektorid eelmisel aastal 25 kalapüügiseadust rikkunud inimest ning tõmbasid veest välja 59 selguseta kuuluvusega püügivahendit. 

Kokku määras Viljandimaa büroo eelmisel aastal keskkonnaseaduste rikkumiste eest trahvi summas 6955 eurot, millest umbes pool tuligi kalameeste tegutsemisest. Enamik trahvitavaid oli kalasaaki jahtinud hobi korras. Viljandimaal on umbes 40 tegutsevat kutselist kalurit. Neist oli keskkonnainspektsioonil mullu pretensioone vaid kahe vastu, kes olid eksinud püügiandmete esitamisega ja pannud püügile loas lubatust rohkem vahendeid. 

Naima Täär ütles, et põhirikkujad on võrkudega röövpüüdjad, kelle nimed kipuvad trahvisaajate hulgas üldiselt harva korduma. Ta lisas, et läbi aegade on olnud vaid üks keskkonnainspektsioonile niinimetatud kuldkliendiks saanud rikkuja. «Aga võib-olla pole tal lihtsalt õnne olnud, et jääb kogu aeg vahele. Üldiselt on nii, et kes on korra vahele jäänud, trahvid ära maksnud ja püügivahenditest ilma jäänud, on saanud aru, et röövpüük läheb kalliks maksma,» rääkis Täär.

Rekordaastatega ei anna võrreldagi

Kuigi võrguga tohib kalu välja tõmmata keskkonnaameti loaga, ei jätku neid kõigile soovijatele. Aga ka kalameestega võib Naima Tääri sõnul järjest rohkem rahule jääda, sest rikkumiste rekordaastatel võis ainuüksi ühe nädalavahetusega Raudna maastikukaitsealal vormistada 10–20 looduskaitseseaduse rikkumist.

Kutseline Valma kalur Marko Vaher ütles, et temal ja ta ametivendadel pole mõtet seadustest mööda hiilides oma püügiõigustega riskida ja seetõttu pole hirmu ka millegagi inspektoritele vahele jääda. Kontrollijad on järvel tihedad külalised – suviti puutub Vaher nendega kokku igal nädalal. 

«Neid rikkujaid on küll ja küll, aga kuna iga kalameest nimetatakse tänapäeval kaluriks, tunneme ennast sellest puudutatuna, kuigi oleme korralikud,» rääkis ta.   

25 kalamehe kõrval oli keskkonnainspektsioon sunnitud eelmisel aastal tegema trahvi kaheksale jahimehele, kes kergitasid oma kukrut kokku 1680 euro võrra. Enamasti rikkusid nad jahiohutuse nõudeid, näiteks hoidsid laetud relva transpordivahendis.

Viimaste aastateni oli aga kalapüügi kõrval üks põhirikkumisi metsaseaduse vastu astumine. Näiteks 1997. aastal, mil keskkonnainspektsioon alles tegevust alustas, algatati koguni 120 metsavargusega seotud kriminaalasja. Mullu avastati vaid üks rikkumine: mets raiuti lubatust hõredamaks ja sellega tekitati 603 eurot keskkonnakahju. Vahelejääjal tuli maksta 220 eurot trahvi.

Ekspertiis juhatab hundilaskjani

Üheks valupunktiks on Naima Tääri sõnul romusõidukite lammutamine koduõuel – selle eest sai eelmisel aastal trahvi kaks viljandimaalast. Kuigi kord näeb ette, et keskkonnaohtlikke vedelikke sisaldavat autot võivad lammutada vaid asutused, kellel on ohtlike jäätmete käitlemise litsents, eelistavad paljud seda teha isepäi. Ebaseaduslikele lammutamistele on jälile jõutud tänu valvsatele naabritele.

Naima Täär rääkis, et sel aastal pole inspektorid jõudnud veel väga kurjad olla, aga suur soov on lähiajal ära lahendada 7. veebruaril Puujala tee ääres ebaseaduslikult lastud hundi lugu. «Ekspertiisilt peame saama ametlikult vormistatud paberi, et faktidega julgelt edasi minna.» Ta avaldas lootust, et saavad ekspertiisi tulemuse kätte järgmisel nädalal. 

Hundi ebaseaduslik küttimine tähendab 1000 eurot keskkonnakahju ja maksimaalne rahatrahv loata küttimise eest on 1200 eurot. 

Tagasi üles