Raamatud sõidavad lugejate juurde

Eelmisel teisipäeval ootasid Õisu raamatukogu külaskäiku Päidre külatoas Lemmi Loog (vasakul) ja Sirje Hiire, kes endale meelepärast lugemist välja valisid. Halliste vallavanem Andres Rõigas tõi autost kaste aga juurde. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui maanurkades on pangabuss või kauplusauto tavapärased, siis ratastel raamatukogu võib näha vaid Halliste valla kahes külas, kus Õisu raamatukogu käib kord kuus lugemismaterjali laenutamas.

Iga kuu esimesel teisipäeval tõstab Õisu raamatukogu juhataja Virve Kivja riiulitest kastidesse teoseid, mõeldes Päidres ja Kaarlis elavatele lugejatele. Rändama lähevad armastusromaanid ja kriminullid, sekka klassikat ja teaduslikke teoseid — midagi ka nõudlikumale maitsele. Kindlasti ei tohi maha jätta neid köiteid, mida keegi on palunud kaasa tuua.

«Nad kangesti ootavad mind seal ning väga keeruline on valida, mida kaasa võtta ja pakkuda,» rääkis Kivja. «Oot, ma lähen vaatan, kas mul on mõni hoidisteraamat, seda ehk tahetakse praegu,» püüdis juhataja soove aimata ja tõttas riiulite vahele.

Vallavanema mitu ametit

Kummaski külas on ootamas umbes 15 lugejat. Õisu raamatukogu nimekirjas on keskeltläbi 200 laenajat. Päidres on raamatukogu käinud juba 1990. aastatest ning kahe aasta eest, kui Virve Kivja asus Õisu raamatukogu juhatajaks, hakati tegema väljasõite ka Kaarlisse.

Kella poole kaheteistkümneks peab kraam koos olema, sest siis tuleb vallast autojuht. Kindlat käijat pole, kordamööda on raamaturingi läbi teinud kõik ametnikud. Seekord oli  sohvriks vallavanem Andres Rõigas isiklikult.

«Ma ühendan meeldiva kasulikuga: viin Virve kohale ja saan külarahvaga kokku, neil oli tarvis midagi arutada,» teatas vallajuht heatujuliselt kaste autosse tarides.

Päidre külatoas olid raamatusõbrad juba ootel ja asusid isukalt kaste läbi vaatama.
«Võtke-võtke! Seekord on mul rohkem kaasas kui tavaliselt,» julgustas Virve Kivja. «Seal ruudulises kotis on armastus, aga sealt väiksest kastist võimaluse korral ärge võtke, need on mul Kaarli naistele kõrvale pandud,» manitses ta.

Lugemist palju, aega vähe

Lemmi Loogile meeldib teadus-, põnevus- ja utoopiakirjandus. Õhtused lugemistunnid venivad tal suisa öösse. «Armastusromaane ma ei taha, ropud ka ei meeldi, need panen kohe käest ära!» teatas ta.

Miralda Ahi valis välja kuus raamatut. «Mulle meeldib lugeda maaelust, näiteks Erik Tohvri raamatud on head,» sõnas Ahi. «Armastusjutud on ilusad ja kerged, kuid vahel võtan kriminulle kah!»

Normi, mitu raamatut igaüks võtta tohib, Virve Kivja sõnul ei ole. Tagastamise tähtaeg on kuu aja pärast, kui laenutaja uuesti tuleb.

«Kui mul vaid rohkem aega oleks, võtaks selle kastitäie ette ja loeks kõik läbi!» ohkas Rõigas raamatupaki kõrval istudes ja üht teost sirvides. Lugejana on vallavanem arvel koguni kolmes valla raamatukogus: Õisus, Hallistes ja Uue-Karistes.

Raamatute kõrvale pirukaid

Kui Päidre rahvas oli raamatud kätte saanud, pakkisid Virve Kivja ja Andres Rõigas kastid kokku ning asusid Kaar­li rahvamaja poole teele.

«Ma jätan su nüüd saatuse hooleks!» naljatles Andres Rõigas, keda töökohustused mujal ootasid. Raamatulasti sõidutas Õissu Aili Pitk, kes on usin lugeja. «Ma loen nii, kuidas tuju, näiteks meditsiinilisi ja kohtupatoloogilisi raamatuid,» rääkis ta.

Rahvamaja juhatajal Tiina Kuusikul oli kohv juba keedetud ning naaberärist lauale toodud liha- ja kohupiimapirukad.

«Minu oled sa täitsa ära unustanud — eesti autoreid üldse pole!» hüüatas Kuusik, kuid pärast mõningast sorteerimist leidis kodumaiste kirjanike teoseid tubli virna.

Kui Virve Kivja Kaarli lugejate kaarte läbi hakkas lappama, küsis ta mitme püsikunde kohta, kuhu too on jäänud. Mõnele puudujale valis sõber raamatud välja ja lubas need koju kätte viia.

Kui «Sakala» fotograaf ütles, et külatoas sagiv rahvas on justkui sovhoosiaegses palgasabas, jäid inimesed sellega nõusse. Tõepoolest, jutudki on ju samad: kas kartulivõtt käib, kuidas seenesaak tundub ning kuidas on naabril tervis.