/nginx/o/2010/09/07/428711t1hdcb0.jpg)
Teisipäevases «Sakalas» esitatud väide, et viirusliku meningiidi diagnoosimiseks on vaja võtta seljaaju proov, pole haigla teatel meditsiiniliselt korrektne, sest neuroloog Viktor Brini selgitusel seljaaju ei puututa.
Arst: Proovi võtmisel seljaaju ei puututa
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
7. september 2010, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ajuvedeliku proov võetakse seljaaju puutumata,» teatas Brin. «Proov võetakse, sest ükski teine uurimismeetod ei välista ajukelmepõletiku ehk meningiidi olemasolu.»
Neuroloogi selgitusel võib meningiit olla viiruslik või bakteriaalne, samuti võib see olla tingitud puugilt saadud borrelioosist ja puukentsefaliidist. Ravitaktika sõltub aga proovi vastusest.
Bakteriaalse meningiidi ravi hilinemine on Brini selgitusel väga ohtlik. Ka borrelioosil ja mõningatel viirustel on spetsiifiline ravi. Praegune puhang on tingitud peamiselt enteroviirustest, mille raviks spetsiifilist rohtu ei ole. Küll aga kasutatakse teatud vedelikke, mis viivad organismist viiruse toksiinid kiirelt välja. Lisaks on Brini sõnul kasutusel veel rida muid vahendeid, mis leevendavaid vaevusi.
«Ajuvedeliku proovi võtmine ei ole ohtlik, küll aga tuleb mõnel patsiendil pikendada proovijärgset voodiravi,» selgitas Brin. «Ohtlik on aga näidustatud ajuvedeliku proovist loobumine.»
Neuroloogi teatel on praeguse meningiidi puhangu korral kõik patsiendid kiirelt terveks saanud.