/nginx/o/2009/11/05/261477t1hb2e1.jpg)
Viljandimaal levib eeskätt laste hulgas viiruslik meningiit, mida terviseameti andmetel on siin diagnoositud palju rohkem kui teistes maakondades.
Viljandi laste seas levib ohtlik nakkushaigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi haigla andmetel oli alates juulist maakonnas registreeritud 22 haigestumist ning enamasti on tõbi tabanud 6—14-aastasi lapsi. Mitu proovi on laboris uurimisel ja pole veel kinnitamist leidnud. Terviseameti andmetel on tegemist siiski üksikjuhtumitega, mis tähendab, et pole täheldatud haiguse levimist mõnes kindlas lasteaias või koolis.
Eile vestles terviseameti epidemioloog Viljandi maavalitsuses riigiametite kohalike juhtidega, et juhtida nii nende kui õpetajate tähelepanu mingil põhjusel eeskätt Viljandimaal levivale haigusele.
«See on nähtamatu paha haigus,» kirjeldas viiruslikku meningiiti üks anonüümsust palunud naine, kelle kuueaastane laps 16. augustil sellesse haigusesse nakatus.
Haiguse avaldumist märkas ema siis, kui laps teatas keset päeva, et tal pea valutab ja ta voodisse heitis. Mõne aja pärast tõusis palavik, millega kaasnes oksendamine.
«Arvasin, et tegemist on kõhuviirusega,» rääkis ema.
Viljandi haigla nakkustõrje arsti Ruth Männiku sõnul võibki viiruslik meningiit esmapilgul tunduda kõhuviirusena ning ka selle ennetamine on kõhutõvega sarnane. «Üks oluline osa ennetuses on käte pesemine,» selgitas ta.
Paljudel juhtudel võib haigus kulgeda ka väga kergelt. Terviseameti pressiesindaja Iris Saluri selgituse kohaselt pole võimatu, et see jätab tavalise külmetuse mulje.
Nii Männik kui Saluri soovitavad vanematel haigestunud last tähelepanelikult jälgida ning võimaluse korral kohe perearstiga konsulteerida. «Kui laps kaebab tugevat peavalu ja oksendab ning perearsti pole võimalik kiiresti tabada, siis tasub nõu pidada kiirabiga või pöörduda haiglasse,» lisas Saluri.
Männik selgituse kohaselt on laboratoorselt kinnitust leidnud, et haigust põhjustab enteroviirus, mille alatüüpi laboris veel täpsustatakse. Enteroviirused on väliskeskkonnas üsna kaua nakatamisvõimelised ning viirusi eritab haige oma väljaheitega ka mõned päevad pärast paranemist.
Haigestutakse peamiselt nii, et nakatunud inimese väljaheitest jõuab viirus kätele ja kätelt suhu. Samuti võib nakkuse saada viirustega saastunud joogiveest ja toitudest ning lähikontakti korral haigega võib viirus levida ka piisknakkusena õhus.