/nginx/o/2010/09/07/428643t1h159c.jpg)
Viljandimaa talunikel on käes kartulivõtuaeg ja kuigi nad töötavad hoolega, kipub saak mullusest kehvemaks jääma.
Taludes algas kibekiire mugulakorjamise aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval alustas talvekartulite ülesvõtmist Nõmme talu pere, kelle kolme hektari suurune põld asub Kolga-Jaani lähedal.
«Kartul on väiksem kui eelmisel aastal, aga muidu võib sellega rahule jääda. Saak tuleb siiski kesisem kui mullu,» kõneles peremees Priit Tõnisson.
Talle appi tulnud elukaaslane Ülle Keerov osutas vagudele mahajäetud mugulatele ja nentis, et neid jääb sinna umbes sama palju, kui kevadel seemneks kulub.
«Mugul on lihtsalt liiga väike,» põhjendas ta. «Seda saaks küll kolmekroonise kilohinnaga müüa, kuid see pole noppimise vaeva väärt.»
Nemad ei ole ainsad Viljandimaa talunikud, kes mullusest kasinama saagi üle kurdavad. Turu kartulimüüjad räägivad täpselt sama juttu.
«Sel aastal on see saak ikka niruvõitu,» ütles Sepa talu peremees Ants Loit, kes külvas kevadel kartulit umbes poolele hektarile.
Tema sõnul rikkus saagi lehemädanik, mis lõi kartulisse augusti algul ja kandus üle põllu veidi enam kui nädalaga. «Viimase aja vihmased ilmad pole samuti midagi head teinud ja haigus on muudkui edasi levinud.»
Mädaniku vastu pole aidanud ka pealsete mahaniitmine.
Samas ei saa ka Ants Loit kurta kartuli vähesuse üle. Taimedel olevat all kuni kolmkümmend mugulat, need on aga pisikesed ja head hinda nende eest küsida ei saa.
Juba aastaid mitmesuguseid põllusaadusi kasvatanud ja Viljandi turul müünud Tarvastu talumees Endel Peek vangutas saagiküsimuse peale pead. «Ütleme, et see on keskmine. Eelmisel aastal oli see hea, aga tänavu on kartul ikka peenevõitu.»
Kui eelmistel aastatel on Peek kartuleid kasvatanud 10—15 hektaril, siis tänavu kevadel pani ta neid maha seitsme hektari jagu. Suurel kartulikasvatamisel ei näe mees enam mõtet.
Samas on Peegi põldudel sel suvel hästi läinud: tänavu pole neid kimbutanud lehemädanik ega igasuvised pahategijad kartulimardikad. Karuteene tegi hoopis kuivus, mis ei lubanud mugulal korralikult kasvada.
Eelmise nädala lõpul Viljandi turul kaubelnud 11 kartulimüüja seas leidus siiski ka neid, kes oma saagiga rahul olid.
Üksinda pisikest põldu pidav Lillenõmme talu perenaine nentis, et saagi poolest on olnud märksa hullemaid aastaid ning tänavu ei pidanud ka kuigi palju mardikaid korjama.
Põldmäe talu perenaine Hilja Ojamets saab uhkeldada turu kõige suuremate mugulatega. Kui muidu jääb kartuli hind 3 ja 7 krooni vahele, siis tema «Läti kollase» eest tuleb välja käia kuni 10 krooni.
«Kui osta igal aastal uus seeme, saad iga kord ka korraliku saagi. Vanadest sortidest ei tule midagi,» avaldas Ojamets oma saladuse.
Kevadel ostetud tonni seemnekartulit pani ta maha alles enne jaanipäeva ja see on kasvanud ilma igasuguse väetiseta. «Mul on loomad, lehmad ja sead, ning kogu nende sõnnik läheb põllule. Igal aastal toon uue seemne ja nii tulebki saak suur ja rammus.»
Ojamets ei tee oma jutu järgi midagi erilist ka lehemädaniku ja mardikate tõrjeks, kuid need mured tema põldu ei koorma.
Naabrite kogemustest teab ta, et kõige rohkem on hädas talunikud, kes oma põldudel fosfaati kasutavad, sest see paneb küll mugula kasvama, kuid võib kartuli seest mustaks ja kokkuvõttes söögikõlbmatuks muuta.
Kilo kõige väiksemaid kartuleid maksab Viljandi turul 3 krooni ja kõige suuremad saab kätte 10 krooniga. Sealjuures on võimalik osta nii pestud kui pesemata mugulaid.
Suur osa Viljandimaa talunikke alustas talvekartulite ülesvõtmist sel nädalavahetusel ja suurem mugulakorjamine peaks lõppema nädala-paari pärast.