Ema: laps oli hea, õppis ja tegi sporti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ema sõnul on pere viiest lapsest üks varemgi kodust ära jooksnud, aga mitte kunagi pole ta olnud kadunud nii kaua nagu nüüd ehk juba kuu aega.

 

Enne viimast lahkumist jättis laps oma telefoni koju, kuid päris ilma signaalita pole vanemad siiski jäänud. Nagu ema rääkis, õnnestus last tuttavate kaudu mõjutada niipalju, et ta korraks koju helistas. Aga see oli väga lühike vestlus.

«Ta ütles, et teda ei huvita ükski asi, ja lõpetas kõne,» meenutas ema. 

Halva asja juures on hea vähemasti see, et vanemad lapsest midagigi teavad: ta pole teadmata kadunud, vaid peaks elama tuttava juures Viljandis. Ema aga nentis, et laps peab koju tulema ja jälle koolis käima hakkama. Kuidas seda teoks teha, ta öelda ei osanud.

Perekonna ülejäänud neli last pole ema sõnul kunagi kodust ära jooksnud. Mõni juba töötab, mõni õpib. Kes elab kodus, kes omaette.

Praegune kodupõgenik oli ema jutu järgi varem hea laps ning jooksis esimest korda minema alles siis, kui oli saanud 12-aastaseks. Sel kuul peab ta 13. sünnipäeva.

Mispärast laps kodust ära jooksma hakkas, ema ei tea. «Ta ei räägi. Kui küsid, mis viga on, ütleb, et ei ole mul midagi viga. Teda lihtsalt ei huvita ja kogu lugu.»

Küsimusele, kas nad mehega on last nõnda karistanud, et too kardab, vastas ema, et ei ole seda teinud.

Aga kas võiks tüdruk kodus millegi järele puudust tunda?

«Ma ei oska öelda, millest puudus võib olla. Suur pere, võib-olla rahaliselt ei saa toetada nii palju, kui vaja,» pakkus ema, aga lisas, et kõik hädavajalik on olemas ning võimaluste piires on püütud kõike tarvilikku soetada.

Palve peale last iseloomustada, jättes kõrvale praeguse probleemi, ütles ema, et enne oli ta viieline õpilane ja väga hea sportlane ning ta ka laulab hästi. «Väga hea tüdruk oli.»

Kas laps võis sattuda tänapäeva noori kimbutavate ahvatluste, näiteks alkoholi küüsi?

«Ei, minuni pole küll jõudnud selliseid asju,» lausus ema. «Kodus oli ta korralik. Ma ise ka ei poolda selliseid asju, ma ei joo.»

Ema lisas, et muretseb oma põgenikust tütre pärast palju. «Laps peab ikka kodus olema ja koolis käima. Ega midagi teha ole, kui ta teeb pahandust. Laps on laps. Igatepidi peab teda hooldama.»

Märksõnad

Tagasi üles