Sooja hind ronib taas kõrgustesse

Praegu töötab Esrol vaid Jämejalal asuv katlamaja ning kütmiseks kasutatakse seal peamiselt puitu. Jämejalalt tuleva sooja abil saab kuumaks viljandlaste vesi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui aasta algul Viljandis sooja hind langes, siis vahetult enne kütteperioodi on see hakanud taas rekordkõrgustesse pürgima, samas on paljud veel eelmisegi talve sooja eest võlgu.

«Ees ootav talv tuleb raskem kui möödunu,» nentis Viljandis mitut kortermaja haldava osaühingu Vilkema juhataja Enno Luik. Kui veebruaris olid elanikud Vilkema hallatavates majades kommunaalkulude eest võlgu ligi 600 000 krooni, siis praegu on võlasumma kahanenud vaid saja tuhande võrra ning langenud poolele miljonile kroonile.

Viljandis kortermaju küttev ja paljudele ettevõtetele sooja müüv aktsiaselts Esro on aga gaasi ja puidu kallinemise tõttu hakanud hinda kergitama ning alates septembrist jääb see vaid kahe krooni võrra alla poolteise aasta tagusele rekordhinnale.

Kui 2009. aasta jaanuaris tuli sooja megavatt-tunni eest koos käibemaksuga maksta Viljandis 988 krooni, siis nüüd on hind 986 krooni.

Hinna tõstmist põhjendas Esro juhataja Jaan Saar gaasi hinna kerkimisega. «Teised soojatootjad on samuti teatanud hinna tõusust,» ütles Saar ja tõi näiteks aktsiaseltsi Tallinna Küte, kes oktoobris kergitab hinna seniselt 1021 kroonilt megavatt-tunni eest 1068 kroonile.

Hakkpuidu saab Esro sel aastal kätte sama hinnaga mis eelmiselgi ning seetõttu puidu hinna kerkimine Viljandi suurte majade elanikele rahakoti pihta ei käi. Samas nentis Viljandis tegutseva Kesk-Eesti Küttekontori juht Silver Särev, et ahjupuude hind on aastaga tõusnud kuni 40 protsenti. «Kui aasta tagasi maksis ruum puid 300 krooni, siis nüüd tuleb välja käia üle 400 krooni,» tõi ta näite.

Kuidas hakkab kõikuma Esro müüdava sooja hind siis, kui küttehooaeg kätte on jõudnud, ei tahtnud Saar ennustada. Ta kinnitas, et kõik sõltub gaasi maksumusest ning see on viimastel kuudel üles läinud. Kolmapäevast kerkis Eestis ka eratarbijatele müüdava gaasi hind 17 protsenti.

Klientide muredest kõneldes tõdes Saar, et kortermajad suudavad arveid tasuda paremini kui ärikliendid. Ühtegi sellist hoonet, kellele Esro keelduks võlgade tõttu sooja müümast, Viljandis pole.