«Arveldame vaid sularahas»

Viljandi kohvikus saab söögi ja joogi eest tasuda vaid sularahas. Pildil klienditeenindaja Anu Valtson. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandi kesklinnas leidub üksjagu pisiärisid, kes võtavad kliente vastu teatega, et arveldamine käib seal vaid sularahas.

Viljandlased ja need, kes on siin käinud, teavad, et kõlisev peab taskus olema, kui astuda õhtul sõpradega läbi Tegelaste Toast, minna pühapäeva hommikul perega Viljandi kohvikusse või lasta katkine arvuti korda teha Matti Bürootehnikas. Neid asutusi, kus kaardiga maksta ei saa, on aga veel: Minikohvik, Diiva ilusalong, Glas­aken, hulk kasutatud rõivaste poode...

Pisiäride peamine ainult sularahaga arveldamise põhjus on vajadus niigi väikese käibe juures kassaterminali rentimise ja kasutamisega seotud kulude arvelt kokku hoida.

Antikvariaat on võitnud

Mai Palo on raamatuäriga tegelnud aastakümneid. Oma Lossi tänava antikvariaati on ta pidanud kümme aastat. Kaks aastat tagasi otsustas ta sinna soetada kassaterminali ning nüüd leiab ta, et on sellest igati võitnud.

Üks argument, mis aparaadi soetamise kasuks rääkis, oli tema sõnul inimlikkus. «Kuidas ma saadan inimese läbi lume ja vihma sularaha järele?»

Teine põhjus oli äriline. Kui leti ääres selgus, et maksta saab vaid sularahas, lubas nii mõnigi pangaautomaadi juures ära käia ja siis raamatutele järele tulla. Tagasitee antikvariaati leidsid paraku vähesed.

Antikvariaadist paari sammu kaugusel Viljandi kohvikus pole kliendid seevastu 12 tegutsemisaasta jooksul kaardiga maksta saanud. Kuidas ettevõte niimoodi toime on tulnud?

«Ei tea... Oleme vastu pidanud,» ütles omanik Sirje Garnik. Tema sõnul teavad püsikunded, et maksta saab üksnes sularahaga, ja need, kellele see üllatusena tuleb, pole pidanud paljuks raha järele lipata.

Ümberkorralduste ootel

Sirje Garnik nentis, et kohvik pole kassaterminali soetanud, sest aastaid tagasi, kui ta pangalt hinnapakkumist küsis, ei oleks see ärile ära tasunud. «Meil pole nii suurt käivet ja kasumit, et oleksime saanud pangale ka raha anda,» lausus ta.

Garniku ütlemist mööda leiavad Viljandi kohvikus lähiajal aset ümberkorraldused. Et tänapäeval on võimalik rentida ka akuga kassaterminali, on omanikul kavas pangalt uus hinnapakkumine küsida. Kui see on vastuvõetav, kaalub ka Viljandi kohvik terminali soetamist. «Päris kindel ma siiski pole, sest iga liigutus ju maksab: terminali soetamine, kuutasu, mingi protsent iga makse pealt...» lisas Garnik.

Kui Mai Palo märkis, et aparaadi soetamine pole raamatute hinda tõstnud, siis Sirje Garnik arvas, et kohvikus hinnad mõnevõrra tõuseksid.

Samas on Viljandis asutusi, kus kassaterminal ei tasu end ära: see on küll olemas, aga kliendid eelistavad seda mitte kasutada. Üks selline on Glas­aken.

Glasakna Eesti ärijuht Erki Saarman rääkis, et kunagi oli ettevõtte Viljandi esindusel kassaterminal, aga see ei leidnud kasutust ja teenuse pakkumine lõpetati. «Meil maksavad kliendid ülekandega,» ütles ta.

Eestlane eelistab sularaha

Pankadel on omad argumendid, mis räägivad kassaterminali soetamise kasuks.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas tõi välja mõningad plussid. Tema hinnangul on elektrooniline pangandus näiteks mugavam ning parem kui sularahas arveldamine.

«Ka välismaalastel on kaardiga lihtsam maksta kui raha vahetada,» ütles Allas.

Ühtlasi pidas Allas sularahaga arveldamist kaupmehele kulukamaks.

Seda kinnitab ka Euroopa Keskpanga uuring, mis näitas, et Eestis oli aasta tagasi kaardimakse kaupmehele sularahamaksest 45 protsenti odavam.

Eelmise aasta veebruaris võttis Eesti kasutusele üleeuroopalise arveldusstandardi, mille eesmärk on soodustada elektrooniliste arvelduste arengut.

Samas tehakse SEB jaepanganduse juhi Eerika Vaikmäe–Koidu sõnul Eestis endiselt iga teine makse sularahas, Põhjamaades iga viies.