Siimani farmis sõidavad lehmad karusselliga

Kõo vallas Koksveres asuva Siimani farmi vast valminud ülimoodne kompleks peaks andma odavama piima ning lehmadele pikema ja lõbusama elu.

1500 lehmale ehitatud kompleksi rajas osaühing Mangeni PM. Selle juhi Meelis Venno sõnutsi on uutes lautades lehmade elu varasemast palju tervislikum ja huvitavam.

«Eriti meeldib neile käia karussell-lüpsiplatsil. Ainuke häda, et nad ei taha sealt enam sugugi maha tulla,» rääkis naerulsui farmi juhataja Terje Päll.

Otsitakse lahendust loomade mahasaamiseks

Ameerikas laialt kasutusel olev lüpsmisviis on Eestis veel üsna tundmatu ja Meelis Venno sõnutsi üritatakse leida tehnilist lahendust, kuidas lehmi karussellilt hõlpsamini maha saada. 60 looma mahutav ringikujuline platvorm käib lüpsmise ajal aeglaselt ringi ning piimaandjatele meeldib see väga. Tunnis saab karussellil lüpstud 250–300 lehma. Praegu lüpstakse neid kaks korda päevas, kuid Venno pidas võimalikuks, et tulevikus kergitatakse seda nelja korrani.

Meelis Venno sõnutsi on jaanuarist uues laudakompleksis olevad loomad ka muidu väga rahul. Magamisasemeks on neil kummist matid, millele on laotatud liiv. Kui varem pidid vabapidamisel loomad leppima seitsme ruutmeetriga, siis nüüd on igaühe päralt 12 ruutmeetrit. Vanas laudas oli rühmas 90–100 lehma, nüüd on nad jagatud 250-liikmelisteks seltskondadeks.

«Väiksemates, kuni saja lehmaga gruppides tekivad liidrid ja toimuvad omavahelised võimuvõitlused, aga suuremates seda enam ei ole,» selgitas ettevõtte juht.

Üsna eriline on ka see, et avarad ja õhurikkad laudad on imeõhukeste seintega, seega on neis talvel temperatuur vaid veidi kõrgem kui õues. Soojustatud on pelgalt katused, seega suvel ei kuumene need üle. Hoonete küljed käivad palava ilmaga kardinatena maha.

«Loomadele on kasulikum 10 kraadi külma kui 20 soojapügalat, kõige tähtsam on vältida rõskust ja suvel ülekuumenemist,» sõnas Meelis Venno.

Sõnnik eemaldatakse automaatselt seadeldisega, mis sõidab nagu tolmuimeja ringi ja imeb löga vaakumiga, seega ei lõhu kraabid enam lehmade jalgu. Lüpsiplatsil ja selle ootealal on kasutusel süsteem, mis eemaldab vee abil sõnniku automaatselt. Samuti on laudas loomadele piisavalt jooginõusid, sest lehm vajab päevas kuni sada liitrit vett.

Käis Ameerikas farmi rajamist õppimas

Farmikompleksi rajamisega tegi ettevõte hiiglainvesteeringu, 7 miljonit eurot, ja ostis miljoni euro eest uusi traktoreid. Ühtlasi on eesmärk kasvatada karja 940 lüpsilehmalt 1500-le.  Laenu kõigeks selleks andis Mangeni PM-i omanikuks olev Silikaat Grupp.

Selliseid farme on palju Ameerika Ühendriikides ning seal käis neis uudistamas ja õppimas ka Meelis Venno. «Ehitamise ajal juhendas meid sealne spetsialist,» lisas ta.

Venno sõnutsi tegi osaühing Mapri uudse ehitise rajamisel suurepärast tööd. «Me ei oleks uneski arvanud, et lõpptulemus nii ilus saab.»

Investeeringu eesmärk on toota odavamalt ja kasumlikumalt.

«Praegu makstakse piimaliitrist 24 senti ja see tähendaks meile pikas perspektiivis katastroofi, aga kui hind taas normaalseks ehk 33 sendini kerkiks, teeniksime kulutused tagasi seitsme või kaheksa aastaga,» selgitas Meelis Venno.

Farmi juhataja Terje Päll rääkis, et praegu on sealne keskmine piimatoodang 9,5 tonni lehma kohta aastas. «Mullu olime 10 tonni juures, aga kolimise ja piimakvoodi ületamise eest laekuva trahvi tõttu alandasime seda vahepeal,» selgitas ta.

Erilist imet ei oleks vaja teha ka 11 tonnini jõudmiseks, tuleb lihtsalt taas lehmadele veidi rohkem jõusööta anda. 60 protsenti söödast on Siimani farmis silo, ülejäänud on jõusööt, mis koosneb rapsist, odrast ja nisust. Kui praegu annavad lehmad piima keskmiselt 2,4 aastat ehk laktatsiooni, siis tänu parematele tingimustele loodetakse lehmade püsimise aega karjas pikendada keskmiselt nelja laktatsioonini. See omakorda alandaks püsikulusid.