Ööklubi tümakas tuksub naabrite sulepadja all

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lähimad korterid jäävad Lossi tänaval tegutsevast Cheersi klubist 40 meetri kaugusele (tähistatud rohelise joonega). Häiriva muusika üle kurdavad aga ka veidi kaugemal elavad inimesed.
Lähimad korterid jäävad Lossi tänaval tegutsevast Cheersi klubist 40 meetri kaugusele (tähistatud rohelise joonega). Häiriva muusika üle kurdavad aga ka veidi kaugemal elavad inimesed. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Septembris tulime lõplikult ära. Esiteks hakkas meil ruumi väheks jääma, aga sama kaalukas argument oli see, et seal polnud võimalik öörahu saada,» rääkis viielapselise pere ema Vika Zieds põhjustest, miks nad abikaasaga otsustasid sügisel Viljandi vanalinnas asjad pakkida ja maale kolida.

Varem Lossi ja Kauba tänava nurgal eaka puumaja hoovipoolses korteris elanud Zieds on alati kõrgelt hinnanud Viljandi südalinna hubasust. Sellest hoolimata eelistas ta juba mõnda aega üheskoos lähedastega nädalavahetused maakodus veeta, sest linnas ei lasknud naabermajas tegutsevast ööklubist Cheers kostev muusika pere kõige noorematel välja puhata.

Mureliku ema sõnul oli kõige raskem nendel suveöödel, kui muusikat mängitati klubi hoovile püstitatud ajutises juurdeehitises. Selle ruumi õhukesed seinad ja plekist katus ei summutanud lärmi, vaid pigem võimendasid. Ent ka teistel aastaaegadel, mil peod on jäänud põhihoone kivimüüride vahele, on häiriv bassihelide vibratsioon ümbruskonna elumajadesse kandunud.

«Niipea kui toas vaikseks jääb ja pea padjale toetad, hakkab väljast surin ajudele käima. Seda võib taluda lühikest aega, aga mitte igal reedel ja laupäeval. Vähe sellest: mõnikord läksid suviti peod lahti juba kolmapäeviti,» kirjeldas Vika Zieds.

Abi pole saadud

Seda, et kriitika pole niisama suusoojaks, tõestab muu hulgas asjaolu, et Vika Zieds on mitu korda linnavalitsusse murekirju saatnud ja ka politseisse pöördunud. Abi pole ta saanud. Küll aga olevat kord üks öises patrullis olnud korrakaitsja nentinud, et kuni lõbustusasutuse paberid on korras ja keegi otseselt avalikku korda ei riku, pole neil võimalik midagi ette võtta ning seega peaks hoopis rahulolematud elanikud kaaluma mõnda teise kohta kolimist.

Ziedsiga peaaegu sama juttu räägivad ööklubist mõnikümmend meetrit teisel pool kolmekorruselises kortermajas üheskoos elavad Küllike Vaher ja Toomas Mäe. Nemadki on enim häiritud madalatest bassihelidest, mis õhu kaudu ja mööda maapinda nende majani jõuavad ning isegi kinnistest pakett­akendest läbi tungivad. «Sellega pole võimalik harjuda. Pealegi on varsti kevad ja arvatavasti läheb jälle möll õues kõvemaks,» ütles Vaher.

Kõik, kes Sakalale Cheersi pärast rahulolematust väljendasid, rõhutasid, et nad pole põhimõtteliselt ööklubi vastu, ning avaldasid lootust, et ka edaspidi leidub Viljandis piisavalt kohti, kus pidutsemishimuline rahvas saaks kvaliteetselt meelt lahutada.

Tartust pärit Toomas Mäe ei mäleta aga oma sõnul, et sealsed vanalinna klubid ja pubid oleksid sama palju ümbruskonda häirinud. «Ma ei tea, mida siin peaks teisiti tegema. Üks võimalus on proovida ruume helikindlamaks muuta, teine helitehnikat ümber häälestada. Kuidagi peaks olema võimalik niimoodi tegutseda, et kõik oleksid rahul,» arutles ta.

Üllatus omanikele

Üks Cheersi omanikest Madis Meier ütles, et praegune kriitika tuleb nii talle kui tema äripartneritele  üllatusena. Tema sõnul tehti liiga valju muusika pärast etteheiteid küll mullu suvel, kui oli kasutusel õuepealne juurdeehitis.

«Rääkisime sellest linnavalitsusega ning võtsime nende palvel kõlarid maha. Pärast seda on peod olnud ainult siseruumides ning keegi pole kurtmas käinud,» lausus ta.

Peopaiga pidaja avaldas kahetsust, et ükski elanik ei ole söandanud nende tähelepanu juhtida sellele, et madalad helid ja vibratsioon häirival kombel ka kinnisest ruumist kaugemale liiguvad. Ühtlasi kutsus ta üles kõiki, kellel on pretensioone, otse omanikega ühendust võtma.

«Arutame läbi, kas meil oleks võimalik midagi ette võtta. Vaevalt me hakkame tellistest seinu meetri võrra paksemaks ehitama, sest need on juba niigi paksud, aga midagi saame kindlasti välja mõelda. Esimese asjana võime üle vaadata heli. Ma pole küll spetsialist, aga olen kindel, et midagi annab muuta või maha keerata,» ütles Meier.

Cheersi pidaval osaühingul ENT INVEST on kõnealuses kohas selleks tegevuseks kõik vajalikud load.

SELGITUS

Reevo Maidla,
linnavalitsuse majandusameti juhataja

Käisime murelike elanike palvel eelmisel aastal Cheersis kontrollimas seda ruumi, mis jääb põhihoonest väljapoole. See on soojustuseta ruum, kust kõik helid kanduvad takistamatult välja. Kohustasime neid hooneosa helikindlaks tegema ja andsime selle ala spetsialisti kontaktandmed. Kui nad midagi ette ei võta, siis seal tulevikus pidusid uuesti alustada ei tohi.

See jutt, mis puudutab kivihoonest välja kostvaid helisid, on ka minule uudis. Igal juhul kavatseme lähiajal ka selle versiooni üle kontrollida ja vajalikud mõõtmised teha. Püüame teha elanike mure leevendamiseks kõik, mis meie võimuses.

Märksõnad

Tagasi üles