Kehv talveilm on vesi jäähalli veskile

Viljandi jääväljaku praegune hooaeg on kestnud novembri lõpust alates, aasta lõpuks sai plats tuule ja sademete kaitseks ühe seina. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui maakonna looduslikud uisuväljad on kiratsenud, siis Viljandi jäähallil on helged ajad.

Nagu ütles sihtasutuse Viljandi Jäähall juhatuse liige Aivar Talvet, on sellest saadik, kui lustipaik 27. novembril avati, kliente olnud väga palju.

«Lumepark ei tööta, suusatamise ja uisutamise olud looduses on olnud väga nadid, aga inimesed sportida tahavad,» põhjendas Talvet.

Et jõuluks saadi hallile sponsorite toe ja hokiklubi meeste tööga üks sein tuule ja sulalume kaitseks ette, on Talveti sõnutsi ka uisutamistingimused varasemast paremad.

«Jäähokimeeskond on teinud seal usinalt trenni ja Lõuna-Eesti hokiliigas on hakanud võite tulema,» märkis ta. Samuti on jäähallis nii laste kui täiskasvanute iluuisutrennid ning koolid käivad seal oma õpilastele uisutunde andmas.

«Usun, et kõik Viljandi kooliõpilased oskavad tänu sealsetele tundidele uisutada. Kas Eestis ongi rohkem ühtki sellist linna?» küsis Talvet.

Ta lisas, et soojavõitu ilm ei ole seganud jäätootmist, ehkki elektrit kulub seetõttu rohkem. Halli tulusust ei osanud juhatuse liige ilma täpsemate kalkulatsioonideta öelda.

Uisumaraton on kavas

Viljandi rattaklubi on Viljandi järvele teinud viie kilomeetri pikkuse ja kuue meetri laiuse uisuraja, mis peaks loodusliku jää kohta olema heas korras. Kitsam, kolmemeetrine triip on rattaklubi juhi Veiko Šmidti sõnutsi tõmmatud järve Orika-poolsesse ossa.

«Rada on sees olnud alles nädalapäevad, varem ei julgenud keegi masinaga sinna peale minna,» sõnas Šmidt. «Ilmaprognoosid lubavad nüüd külmemaid ilmu, seega loodame 22. veebruaril uisumaratoni ära pidada. Nädal varem on kalafestival, aga eelmistel aastatel ei ole õngitsejad meie rada auklikuks teinud. Loodan, et nii läheb ka nüüd.»

Pilistvere paisjärvel on vaimulik Hermann Kalmuse ütlemist mööda püütud jäärada hoida juba jõuludest saadik. Õhtuti on see olnud valgustatud ja uiske saab laenata. Heitlike olude tõttu on jää olnud ebaühtlase kvaliteediga. «Ilmataat on lörtsi, sula, vihma ja külmetamisega nöökinud. Sellistes oludes on keeruline rada teha ja hoida. Pealegi kui inimesed pepuli kukuvad ja märjaks saavad, on ebamugav uisutada,» sõnas ta.

Kalmus lisas, et praegu on olud taas head ja pakaselisemate prognooside tõttu tulevik helgem.

Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöönõunik Mati Adamson ütles, et Suure-Jaani järvele on juba pikemat aega rada teha üritatud ja nüüd viimaks on seal poolesajameetrine ring olemas. Väiksema väljaku olid kohalikud spordimehed ujumiskoha juurde teinud juba varem.

Veel mõni väljak

Entusiastid on uisuväljaku rajanud ka Karksi ja Abja paisjärvele. Tuhalaanes tehakse see külavanem Enn Sarve sõnutsi vastlapäevaks.

Mustla vallamaja kõrval tiigil olevale jääväljakule kavandatakse vastlapäevaks hokivõistlust, kus valla töötajad ja gümnaasiumiõpilased üksteiselt mõõtu võtavad.

«Kui täna õhtul labidaga peale minna ja pind tasaseks siluda, saab igast tiigist uisuraja teha. Muidugi keegi ei tohi sinna külmumise ajal jalutama minna, muidu tekivad triibud, millest on hiljem jube raske lahti saada,» sõnas teisipäeval  Veiko Šmidt.