Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2015/02/03/3733317t1hffb8.jpg)
Värske alternatiivfolkansambel Rüüt sai valmis oma esimese kauamängiva «Maasikille». Viljandiga seotud kollektiivi kuuluvad noored lõõtspillimängijad Juhan Uppin ja Toomas Oks, näitleja Maili Metssalu ja džässmuusik Maarja Soomre.
Juhan Uppin, kui vaatame Rüüdi koosseisu, leiame sealt näitleja, džässmuusiku ja kaks lõõtsameest. Ei ole just klassikaline folkbänd.
Just nimelt! Kuigi meid seob armastus ja huvi pärimusmuusika vastu, arvan, et igaühe erinev taust ja muusikaline kogemus on need, mis meie ansamblit rikastavad ning mis loovad pigem midagi uut kui ootuspärast. Ütleme nii, et meie koosseis ei ole mitte pillide-, vaid inimestepõhine. Me naudime neljakesi koos olemist ja musitseerimist ning igaüks toob sellesse muusikasse endale hingelähedased vahendid.
Teie seaded on vahel õige keerulised ja eksperimenteerivad. Miks te sellise tee valisite?
Nimetame ennast folkansambliks selle laialivalguva mõiste kõige üldisemas tähenduses. Avalikkuse silmis on pärimusmuusika, rahvamuusika, etnomuusika ja rahvalik muusika tihti kõik üks folk ning et soovime jõuda oma muusikaga lisaks folgiringkonnale laiema publikuni, paigutame ennast praegu eelkõige sellesse žanri. Täpsem oleks ilmselt öelda, et me oleme ansambel, kes oma loomingus toetub pärimusmuusikale.
Kui lugusid seame, soovimegi eksperimenteerida, leida uusi kõlavärve ja nutikaid lahendusi. Seadete loomine on meil põnev ja emotsionaalne protsess, kus üks idee võib viia mitme uueni ning moodustuv tervik saab süvitsi läbi tunnetatud. Tulemus võib tunduda küll keerulisena, aga see ei ole kindlasti eesmärk omaette.
Nimetate ennast alternatiivfolkbändiks. Millele te alternatiivi pakute?
Soovime kõnetada ka nõudlikumat publikut ja nii-öelda ületada ootusi, mis võivad tekkida, arvestades näiteks meie pillikooslust või eespool kirjeldatud žanrimääratlust. Kindlasti pakume alternatiivi paljudele pärimusmuusikat interpreteerivatele ansamblitele, kelle koosseis lähtub kindla peale minekust, näiteks et trummid, bass ja kitarr peavad ikka igas õiges bändis olema. Samuti neile, kes on valinud mingi kitsa suuna või muusikastiili, millesse kõik pärimuslikud lood riietada. Võib ka öelda, et oleme alternatiivne lõõtsamuusikaansambel, sest kasutame Teppo tüüpi lõõtspille nii, nagu kunagi tehtud pole.
Kui folgist laiemalt rääkida, siis see on ju praegu väga popp ja noortepärane žanr. Huvitav, miks?
Noorte seas on tõesti huvi folgi ja pärimusmuusika vastu üha suurem. Eriti tähtis on, et see ei jää pelgalt huviks, vaid lüüakse ka käed külge. Aina rohkem noori on hakanud õppima mõnda rahvapilli ning pärimusmuusikast on saanud alternatiiv ka klassikalisele muusikakooliharidusele. Eks selle taga ole paljude inimeste ja institutsioonide pikk töö ning loomulikult see, et läbi aastakümnete on ikka leidunud eeskujusid, kes noori kõnetavad.
Olete ise lõõtsamees. Lõõts näikse samuti olevat üle hulga aja au sees. Mis teid isiklikult selle vahva pilli juures paelub?
Olen Eesti lõõtspilli mänginud juba üle 15 aasta ning selle aja jooksul on mul tõesti olnud rõõm näha selle pilli uut tulemist. Et lõõtspill on tähtis osa minu elust ja identiteedist, siis on väga raske sõnastada, mis mind konkreetselt selle juures võlub. Kindlasti omapärane kõla ning energia, mida mängimine nii pillimehele kui kuulajale annab. Pigem vastaksin hoopis nii: lõõtspill on kõige ägedam pill, et mängida seda muusikat, mis mind paelub.
Üks aja märke on ise väljaantavad plaadid. Rüüt läks ka seda teed. Kas plaadifirmadel ei ole Eestis enam üldse tulevikku?
See, et debüütplaat ise välja antakse, on asjade loogiline käik. Eriti veel väljaspool põhivoolu- ja popmuusikat. Loomulikult ei saa öelda, et me tulevikus ühegi ansamblivälise produtsendiga koostööd ei tee. Otsustavaks saab ilmselt nii meile kui ka paljudele teistele iseseisvuse ja sõnaõiguse küsimus. Et teadmised ja oskused, kuidas muusikat edukalt levitada, ei kuulu enam ammu vaid plaadifirmadele, võib põhimõtteliselt igaüks piisavalt pühendudes ja planeerides soovitud tulemusteni jõuda.
Millised on teie debüütalbumi põhilised märksõnad?
Album «Maasikille» on üsna mitmekesine ja võtab tervikuna kokku meie ansambli esimesed otsinguaastad. Meie muusikat võiksid kirjeldada niisugused märksõnad nagu avastamine ja katsetamine, mõtestatus ja traditsiooni tundmine, atmosfääride loomine, minimalism ning lihtsus kõrvuti sünge ja sügava mitmekihilisusega.