Pollist saavad eestlaste kõrval lendstardi ka lätlased ja soomlased

Polli aiandusuuringute keskuse tehnik Hans Neppo töötleb kõrgsurve homogenisaatoriga astelpajumahla. See seade peenestab mahlas olevad osakesed ja nii ei teki hiljem jooki sadet. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Sakala jaanuari keskel Polli tootearenduskeskust uudistama läks, käis seal kibe töö: astelpajust, kõrvitsast ja ebaküdooniast valmisid püreed, moosid ja glögid, mis said peale lätikeelsed sildid.

Nagu ütles Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadur Neeme Univer, on lõunanaabrite invasioonid nende juurde sagedased, aga käinud on ka Soome väiketootjad.

«Mujal riikides ei ole sellist võimalust, et alustavad või väikesed ettevõtjad saaksid valmis keskkonnas katsetada marjadest ja puuviljadest toodete valmistamist. Ükski suur tööstus ei taha endale konkurente kasvatada, aga kodukööki keerulisi seadmeid soetada on liiga kulukas,» rääkis ta.