Erikoolivõrku ootab ees korrasta­mine

Lahmuse kooli direktori Jüri Hanseni sõnul on kooli õpilaste arv kümne aastaga poole võrra kahanenud.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Õpilaste vähenemise ja riiklike suundumuste tõttu plaanib haridus- ja teadusministeerium hakata korrastama Eesti erikoolide võrgustikku.

Nagu ütles Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, pole otsust erikoolide saatuse kohta tehtud, kuid vestlused ja vaidlused nende ümber juba käivad.

Viljandimaa neljast erikoolist kahte, Lahmuse ja Ämmuste kooli, haldab riik. Viljandi külje all asuv Jaagu lasteaed-põhikool on eraõiguslik ja Viljandi Kaare kool munitsipaalasutus. Kahele viimati mainitule haridus- ja teadusministeeriumil sunnijõudu pole, ent koolivõrgu korrastamisel arvestatakse tervikpilti.

Koolid kaalukausil

Ministeeriumi esindajad rõhutavad, et erikoolivõrgu korrastamine on pikaajaline protsess ja õpilaste kohtade arvu selles ei vähendata. Küll aga on ministeerium küsinud maavalitsuselt arvamust, kumma Viljandimaa kahest riigi erikoolist võiks sulgeda.

«Me oleme korra sellel teemal ministeeriumis kohtunud ja esitanud oma vastulaused. Meie nägemuses on Viljandimaal vajadus mõlema riigikooli järele,» nentis Ilmar Kütt ning lisas, et maavalitsus seisab selle eest, et siinsed koolid säiliksid.

Seda, kummale poole riigi kaalukauss langeks, pole ministeerium veel välja öelnud. Ühe variandina on pakutud ka Lahmuse ja Ämmuste kooli ühendamist, ehkki neid lahutab ligi 60 kilomeetrit.

Erikoolivõrk vajab uut hingamist eelkõige kahel põhjusel. Ühelt poolt pitsitab vähenev õpilaste arv. Teisalt on riik otsustanud, et lihtsustatud õppekava järgi õppivaid lapsi tuleks aina enam kaasata tavakoolidesse. Lähtutakse põhimõttest, et üldjuhul peaks hariduslike erivajadustega laps õppima elukohajärgse kooli tavaklassis.

Nagu ütles haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Pille Vaiksaar, kes vastutab hariduslike erivajadustega õpilaste koolivõrgu korrastamise eest, ei tohiks erivajadustega õpilased käia koolis, kus neile ei suudeta pakkuda kvaliteetseid teenuseid, ent praegu on eakaaslastest eraldatud ka kergemate erivajadustega õpilased, kel tänapäevaste põhimõtete järgi peaks olema võimalus ja õigus õppida koos eakaaslastega. «Dia­beediga last pole ju mingit põhjust eakaaslastest eraldada,» tõi ta näite.

Vaiksaar nentis, et kümne aasta jooksul on Eesti erikoolide õpilaste arv 1000 võrra vähenenud. «Koolid on pooltühjad, taristud on suured ja õpilaskoha tagamiseks kulutatakse liigselt maksumaksja raha.»

Peaekspert lisas, et samas pole keerulisemaid ja kulukamaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele tagatud võrdselt kvaliteetsed tingimused. «Süsteem, et erikoolid paiknevad puude liigi ja omandivormi alusel, on pärit mitmekümne aasta tagusest ajast ega vasta praegustele vajadustele,» rääkis ta.

«Meie vastulause on, et nendes koolides on selline kontingent, keda praeguses situatsioonis on tavakoolidesse lülitada väga raske,» ütles Ilmar Kütt ning märkis, et tavakoolides pole isegi kvalifitseeritud abiõpetajaid. «Tavakoolid pole selleks valmis ja neil puudub abikaader, kes suudaks need õpilased vastu võtta.»

Lapsevanema valik

Pille Vaiksaar toonitas, et kindlasti ei plaani riik erikoolides õppivaid lapsi meelevaldselt tavakooli suunama ja riigi õppekohti vähendama hakata. «Väheneva õpilaste arvu tingimustes on hoopis proportsionaalselt suuremal hulgal õpilastel võimalus õppida riigikoolides,» lausus ta ning lisas, et lapsevanemale jääb õigus valida tava- või erikooli vahel.

Peaeksperdi sõnul on paljud koolid juba praegu valmis pakkuma kergema erivajadusega õpilasele tema eripärast tulenevat individuaalset õppekava ja vajaduse korral ka tugispetsialisti.

«Riik tuleb appi kaasamist soodustavate investeeringute, õpetajate täiendava ettevalmistamise ja kohandatud õppevaraga. Samuti on eriõppel õpilase pearaha omavalitsusele erivajaduse raskusest sõltuvalt 2–14 korda suurem kui tavaõpilase pearaha,» kõneles ta.

Vaiksaare sõnul soovib riik, et tulevikus asuksid õppekohad tõmbekeskustes või nende läheduses, et vanematel oleks tööle minnes võimalik oma laps kooli viia ja koju minnes kaasa võtta. «Õppurid ei peaks õpilaskodudesse jääma ainuüksi sellepärast, et puudub transport.»

Nii Ämmuste kui Lahmuse kool asuvad praegu Viljandist umbes 28 kilomeetri kaugusel.

Viljandimaa on erijuhtum

Ilmar Küti hinnangul toetab Viljandimaal mõlema riigi erikooli säilimist asjaolu, et neis on rohkem õpilasi kui teiste maakondade erikoolides. «See võib olla tingitud nende laste vajaduste varajasest märkamisest ja nõustamiskomisjoni tublist tööst,» pakkus ta.

Ämmuste ja Lahmuse koolis kokku on praegu üle 110 õpilase, kes vajavad õppimiseks eritingimusi ja spetsialistide mitmekülgset abi. «Neis koolides on lastel võimalik saada selline haridus, millega nad saavad elus hakkama,» märkis Kütt.

Pille Vaiksaar möönis, et Viljandimaa on erijuhtum. Nimelt kui Tartu- ja Harjumaa kõrvale jätta, siis mujal maakondades kahte riigi erikooli pole. «Teistes maakondades on tavakoolidesse kaasatus suurem. Paraku on nii, et kui erikoole on rohkem, leitakse sinna ka lapsi, ning kui neid on vähe, on tavakooli kaasatus suurem.»

Ämmuste ja Lahmuse kooli juhid ütlesid, et nad on erikoolivõrgu korrastamisest küll kuulnud, kuid ühtegi selget sõnumit pole nendeni jõudnud.

Ämmuste kooli direktor Eili Rohtla tõi välja, on seal on õpilaste arv teiste samalaadsete koolide omaga võrreldes märksa suurem. «Seni pole meile keegi öelnud, et meie kool suletakse. Samas pole me ka jäämise otsust paberil näinud,» kõneles ta.

Lahmuse kooli direktor Jüri Hansen leidis, et kõige alus ongi õpilaste arv. Ta rääkis, et ka Lahmusel on olnud aeg, mil kooliuksi kulutas üle 120 lapse, ent praegu pakub kool lihtsustatud ja toimetuleku õppekava alusel haridust 53 õppurile.

«Kui lapsi on Eestis vähem, jagub neid ka erikoolidesse vähem,» tõdes Hansen.

Tarvastu vallas asuvas Ämmuste koolis käib kümmekond last rohkem kui Suure-Jaani vallas Lahmuse koolis. Direktori sõnul teenindab see õppeasutus kaht maakonda. «Kui aastaid tagasi Valgamaal Kuigatsi kool suleti, jagati õpilased Ämmuste ja Urvaste vahel.»

Hansen ja Rohtla olid ühel meelel, et praeguseks on jõutud erivajadustega laste tavakoolidesse liitmise piirini. «Mitte ükski kool ei saada oma lapsi kergekäeliselt ära,» ütles Rohtla.

Hansen kommenteeris seda, kas võiks kaaluda veelgi suurema hulga laste tavakoolidesse jätmist, nii: «Kõik on võimalik, aga jääb küsimus, kas see on kõige odavam ja õpilastele kõige kasulikum valik. Kõiki asju ei saa rahasse panna. Kõigepealt tuleks mõelda nende noorte inimeste peale.»

Kahes kõnealuses koolis kokku on praegu umbes 80 töötajat. «Ma olen oma inimestele öelnud, et ärge minge paanikasse. Nii kaua, kuni otsuseid tehtud pole, teeme meie oma tööd nii hästi, kui saame ja lapsed vajavad,» rääkis Hansen. «Me üritame lastele anda seda, mida nad koolist saama peavad: koolirõõmu. Ja seda nad siit ka saavad.»

Tagasi üles