Riik peab plaani anda Kredexi kaudu kuni tuhandele korterelamule remonditoetust 102 miljonit eurot, et neid soojapidavamaks muuta.
Et suurem osa Eesti kortermajadest on ehitatud nõukogude ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu, on majandusminister Urve Palo hinnangul kommunaalkulud väga suured ja eluasemele kulub peredel väga suur osa sissetulekust.
Projekti järgi investeeritakse Eesti elamute energiatõhususse 340 miljonit eurot, 102 miljonit tuleb ühtekuuluvusfondi rahast ning ülejäänu maksavad korteriühistud või omavalitsused. Kava järgi hakatakse toetust andma kolmes osakaalus: 15 protsenti, 25 protsenti ja 40 protsenti tööde maksumusest.
2023. aastaks loodetakse renoveerida sel viisil 40 000 korterit üldpindalaga 1,7 miljonit ruutmeetrit.