Ilmar Mändmetsa nimi võib olla nooremale põlvkonnale tundmatu, kuid tema karjäär on olnud edukas ja vaheldusrikas. 1992. aasta riigikogu valimistel kogus ta valimisliidu Kindel Kodu ridades 2747 häält ja osutus valituks. 1995. aasta valimistele läks ta vastu Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas ning saavutas samuti edu. Aastatel 1995–1997 oli ta Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses põllumajandusminister, hoolimata sellest, et ühtegi erakonda ta ei kuulunud.
Tellijale
Ilmar Mändmets – kodune tunne nii diplomaatias kui talupidamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandat korda Mändmetsal, siis juba erakonna Mõõdukad liikmena, parlamenti pääseda ei õnnestunud. Tööelu viis ta aga 2000. aastal seitsmeks aastaks Rooma. Seal oli ta ametis Eesti alalise esindajana ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni juures. Teisisõnu oli ta majandusdiplomaat. Aga selline diplomaat, kes pidi olema muu hulgas nii iseenda sekretär kui autojuht – rohkem inimesi Eesti esindusse lihtsalt ei kuulunud.