Tõnis Lukas: Sel aastal tuleb sügis teisiti

Haridusminister Tõnis Lukas Foto: Liis Saar

UUED ÕPPEKAVAD nii nagu ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on heaks kiidetud ning enamik haridusinimesi peab neid sisukaks ja tulevikku vaatavaks. Nüüd jääb üle uuendused sujuvalt ellu viia.

Sel aastal tuleb sügis teisiti. Tänavu jõustunud seadus annab koolidele suurema vabaduse ise otsustada. Uute õppekavade rakendamiseks on aega valmistuda täpselt aasta.

EHK KÕIGE tähtsam on asjaolu, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekava on alates nende rakendumisest 2011. aasta sügisel teineteisest eraldatud.

Kui gümnaasiumi puhul pidasime oluliseks noortele senisest suurema valiku andmist ning see väljendub kõigile ühtviisi kohustuslike kursuste arvu vähenemises ja valikkursuste osa kasvus, siis põhikooli puhul oli üheks eesmärgiks seatud õpilaste koormuse vähendamine. See avaldub nii ainesiseste mahtude kokkutõmbamises kui lubatud maksimaalse nädalatundide arvu vähenemises 34-lt 32-le.

ET KOOLI ülim eesmärk on valmistada õpilased ette järgnevateks otsusteks ning luua mõnus keskkond, kus lapsed ja noored saaksid ennast õnnelikuna tunda, peab ta muidugi pingutama. Selleks teeb uus seadus koolidele ka ettekirjutusi.

Põhikoolilastele tuleb pöörata rohkem individuaalset tähelepanu. Sellest soovist ajendatuna sai kehtestatud nõue, et liiga suuri (üle 24, erandjuhtudel üle 26 õpilasega) klasse enam moodustada ei tohi. Võrdsete võimaluste loomise kõrval on palju tähelepanu pööratud õpilaste ja õpetajate turvalisuse kindlustamisele.

GÜMNASISTIDELE loob õppekava muutmine soodsad tingimused end oma huvide ja vajaduste järgi edasiõppimiseks ette valmistada. Selleks tuleb alates 2013. aasta sügisest kõikides koolides pakkuda kolme valikulist õppesuunda, millest õpilane otsustab endale sobivaima kasuks.

Selles ei ole midagi kummalist. On ju loomulik, et näiteks matemaatika süvaõppega koolis on õpilasel võimalik lisaks võetud loodusainete kõrval õppida kohustuslikust määrast rohkem võõrkeeli, aga miks mitte ka emakeelt. Samuti võib võõrkeelekallakuga koolis õpetada ühes valiksuunas võõrkeeles sotsiaalaineid, teises loodusaineid ja nõnda edasi.

VALIKUVÕIMALUSTE avardumine on iseenesestmõistetav. Eri õppesuunad saadakse, kombineerides omavahel viie ainevaldkonna, keele ja kirjanduse, võõrkeele, matemaatika, loodusainete ning sotsiaalainete valikkursusi.

Kannapööret see ei tähenda. Pedagooge nende ainete õpetamiseks peaks ju jätkuma, sest samad valdkonnad on iga kooli kohustuslikus osas niikuinii olemas.

On levitatud eksiarvamust, et kolme suuna tagamiseks on kolme aasta pärast (alates õppeaastast 2013/2014) tarvis kolme paralleelklassi. Nii see ei ole.

Võimalik on jätkata ka väiksematel gümnaasiumidel, kus õppekavauuendusi sisuliselt rakendatakse. Hea tahtmise korral on seda võimalik teha isegi ühe klassi puhul, andes õpilastele valikuvõimalusi selle piires. Ettevalmistusteks on aega küll.

KÄESOLEVAST aastast jõustunud seaduse alusel võib kool teha otsuseid vabamalt kui seni. Ka huvikoolis või teises üldhariduskoolis õppimist võidakse arvestada esialgses koolis õpetatava osana. Tingimuseks on, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Tuleb vaid silmas pidada, et üksnes haridusasutus saab hinnata, kas huvikoolis läbitu on samal tasemel tema pakutavaga, ning otsustada, kuidas tema teises koolis saavutatut hindab.

Nüüdsest võib kasutada õppetundide eri vorme, näiteks loengu, individuaaltunni, konsultatsiooni, e-õppe või õppekäigu vormi. Sealjuures tuleb lähtuda põhimõttest, et tundide eesmärk on õppematerjali läbivõtmine ning tund peab aset leidma keskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui pedagoog.

Eraldiseisvate eksamiperioodide ja vaheaegade kehtestamise asemel sätestab seadus, et lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning lõpueksamipäeval ja kahel sellele eelneval päeval tunde ei toimu. Eksamipäev ja kaks sellele eelnevat päeva arvatakse õppepäevade hulka.

Omavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada üldlevinud ja ministri käskkirjaga määratud vaheaegadest erinevad vaheajad. Ent arvestada tuleb, et gümnaasiumis on õppeaastas ette nähtud neli vaheaega kestusega kokku 12 nädalat ning suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa nädalat järjest. Õppeaasta kogukestus on kõigile peale eelmainitud lõpuklasside 175 päeva.

VABAMAKS muutub ka hindamine. Põhikooli esimeses ja teises astmes võib õppeasutuse soovil kasutada õpilase hindamisel sõnalist hinnangut. Niisuguste hinnangute andmine määratletakse haridusasutuse õppekavas. Õpilase koolist lahkumise korral või hiljemalt teise kooliastme lõpuks tuleb sõnalised hinnangud, mis on aluseks järgmisse klassi üleviimisel, teisendada viiepallisüsteemi.

Seadusemuudatus sätestab muu hulgas kooliraamatukogu mõiste. Ka rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu ülesannet, juhul kui see asub kooliga samas hoones või selle küllalt lähedal. Õppekirjanduse kogu peab jääma kooliraamatukogu hallata. See ei välista kooli- ja rahvaraamatukogu tegutsemist samades ruumides.

Kui koolis on hariduslike erivajadustega lapsi, saab neile luua eraldi õpperühmi. Et õpilased võivad vajada näiteks logopeedi, sotsiaalpedagoogi või psühholoogi tähelepanu, tuleb kõikjal selleks võimalus luua. See ei tähenda, et igas koolis peaksid olema loodud säärased täisametikohad. Võimaluste loomist saab koordineerida nii ühe omavalitsuse koolide vahel kui laiemalt — väiksemates koolides pole ju tugispetsialistidel sama palju tööd kui suurtes.

SELLEST sügisest on väljaspool Tartut ja Tallinna ametisse asuvatel noortel õpetajatel 200 000 - kroonise lähtetoetuse taotlemise tingimused veel leebemad kui seni. Kui varem võis tööleasumise ja õpingute lõpetamise vahele jääda 12 kuud, siis nüüd on seda piiri nihutatud 18 kuuni. Kui seni sai lähtetoetust taotleda 0,75 suuruse ametikoha korral, siis nüüd on piirmäär 0,5 kohta.

Vastne põhikooli- ja gümnaasiumiseadus loob palju uusi võimalusi ning jagab ühiskonnas vastutust, et kogu koormus meie laste heaolu loomisel ei langeks ainult kooli õlule.

TÕDEGEM, et uuendused ei ole formaalsed, vaid peavad aitama sisuliselt täita õpilaste ja õpetajate soove ja vajadusi, et koolirõõm oleks võimalik.

Head uut õppeaastat kõigile!