Erahoius käivate laste vanemad võidavad linna tehtavast muudatusest

Foto: Allikad: linnavalitsus, Rõõmupall, Sakala

Sõimekohtade nappuse tõttu vähenevad Viljandi eralastehoidudes käivate laste vanematele kevadest lastehoiukulud küll tuntavalt, kuid ettevõtjad kardavad, et nende äri võib linnas välja surra.

 

 

Juba aastaid Viljandi väikeste laste hoidmisega tuntust võitnud Kukeräädsiku lastehoiu juhataja Irina Kalso arvates ei too jaanuari lõpul kohalikus volikogus arutusele minev plaan tema ettevõttele tuleviku osas kindlust juurde. Pigem vastupidi.

Toetus või valik

Esiteks ei jätka linn märtsist nende laste toetamist, kelle vanemad on otsustanud oma lapse päevaks erahoidu panna, ehkki lasteaiakohta on neile Viljandis pakutud. Praegu saavad sellised linna registris olevad lapsed igakuist hoiutoetust 150 eurot. Teiseks on linn andnud teada, et kavatseb hakata looma oma lastehoidu, ja siis jääksid eraettevõtted toetusest täielikult ilma.

«Meil on seadusest tulenev kohustus tagada lapsele koht,» põhjendas Viljandi abilinnapea Ardo Agasild muudatusi. «Kui meil on see oma lasteaias olemas, ei ole enam vaja lastehoiu kohta toetada.»

Kantrekülas Rõõmupalli lastehoidu pidava osaühingu 17 Kevadet juhatuse liikme Jaanus Vageli hinnangul tahab volikogu hakata kahjustama kodanike huve. «Inimestele on antud teada, et kui nad pakutud lasteaiakohta vastu ei võta, siis neile edaspidi enam toetust ei anta,» rääkis Vagel. «Paljudel juhtudel on aga pakutud lasteaiakoht inimese elukohaga võrreldes linna teises otsas. See ei kaitse just kodaniku õigusi, kui temalt valikuvabadus ära võetakse.»

Kukeräädsikus on juhataja sõnul iga päev hoida kuni 11 last. Kõik nad on Viljandist ja nende 325 euro suurusest kuuarvest maksab linn praegu 150 eurot ise kinni. Märtsist peab kord muutuma. Praeguse plaani järgi tahab linn elu korraldada nii, et lapsevanem hakkaks oma lastehoiust saama täisarveid. Kukeräädsikus on see juba nimetatud 325 ja Kevade tänaval asuvas Rõõmupallis 320 eurot kuus. Jaani koguduse lastehoius on kuuhind 250 eurot. Seejärel tuleb lapsevanemal viia arve linnavalitsusse ja siis algab toetuse maksmise arvutamine.

Lapsevanema kanda jääks praeguse kava kohaselt 78 eurot ehk seaduses määratud maksimaalne omaosalus. «Kas see summa jääb maksimaalne või võrreldav linna lasteaedade omaosalusega, seda saab otsustada volikogu,» rääkis Agasild.

Lasteaedades jäävad vanematele esitatavad arved 47 ja 51 euro vahele. Ülejäänud summa saab lapsevanem toetusena oma kontole. Seega peaks näiteks Kukeräädsikus käiva lapse ema ja isa rahaline võit tulema ühes kuus 97 eurot.

Irina Kalso meelest tooks muudatus kaasa lapsevanemate asjatu jooksutamise ning praegune kord, kus lapsele mõeldud toetus jõuab otse ettevõtjani, kes esitab siis toetussumma võrra väiksema arve, võiks kehtima jääda.

«Nii saame paremini kontrollida lastehoidude arvete suurust,» põhjendas Agasild muudatust.

Ta tunnistas samas, et lapsehoiuteenuse hinda linn mingil moel kontrollida ei saa ja kui ettevõtjad otsustavad hinda ka mitu korda tõsta, tuleb linnal lapsevanematele arved ikka nii kinni maksta, et emad ja isad ei peaks kulutama kuus üle 78 euro. «Ma väga loodan, et selliseid hinnatõuse tegema ei hakata,» sõnas abilinnapea.

Irina Kalso kinnitas, et tema ettevõte tõstis hinda detsembris ja enne aasta lõppu mingit hinnatõusu kavas ei ole.

Linn tahab ise lapsi hoida

Kõige rohkem ehmatab ettevõtjaid aga volikogu ette saadetud plaani seletuskirja viimane lause, milles linnajuhid annavad teada, et plaanivad juba sel aastal hakata looma linnale kuuluvat lastehoidu. Selliseks tegevuseks on võimalik saada lausa eurotoetust.

Ardo Agasild kinnitas, et sellise plaani kallal töötatakse, kuid kõige rohkem sõltub see rahastamisvõimalusest. «Kui me ise lastehoidu peame, saame ülevaate tegelikest kuludest,» tõi ta välja peamise.

Jaanus Vageli hinnangul pole see hea plaan. «Elanikkond ja ka laste arv väheneb. Kui veel mõni aasta tagasi oli lasteaia järjekorras sada last, siis nüüd on neid alla 50,» rääkis ta. «20–40 lastehoiukoha juurde loomine ei tundu praegu majanduslikult mõttekana.»

Praeguste hindade juures hakkaks linn eralastehoidudele tasuma kuus keskmiselt 245 eurot ühe lapse kohta. Summa oleks sama, mida linn maksab keskmiselt iga kuu ühe lasteaiakoha eest. Kui mullu maksis linn lastehoidudele ligi 30 lapse eest kokku 36 000 eurot, siis tänavu suureneb lastehoiu eest makstav summa praegustel andmetel 52 000 euroni.