Aktsiaseltsi Facio Ehitus juht näeb ehituslepingute katkemises süüd nii tellijal kui ehitajal, aga on veendunud, et kui tellija teeks enne riigihanget endale täpselt selgeks, mida soovib, oleks muresid tunduvalt vähem.
Ehitaja arvates napib vallajuhtidel kogemusi
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
31. august 2010, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facio Ehitus on alustanud kolme praegu Viljandimaal pooleli olevat kooliehitust, kuid lõpetab neist vaid ühe. Ettevõtte nõukogu esimehe Toomas Trombi (pildil) arvates on tekkinud murede taga üldine majandusolukord ning tellijate ehk valla- ja linnajuhtide ebaprofessionaalsus.
Tromp leiab, et ehitus on majanduslanguses üks enam kannatada saanud valdkondi ja konkurents seal on äärmiselt tihe. Töid tehakse enamasti eurofondidest saadud raha eest ning tellijate hulka on lisandunud palju esmategijaid, kel puuduvad ehitushanke korraldamiseks ja selle edasiseks juhtimiseks kompetents ja kogemused.
«Pole nende süü, et sülle langes võimalus kasutada Euroopa raha, kuid kogemusi napib,» sõnas Tromp. «Paraku valitseb meil suundumus, et igaüks peab oma asjadega ise hakkama saama.»
Trombi hinnangul ei ole enamasti lahendus ka hea järelevalvaja palkamine, sest ta on tihti tööga üle koormatud ja tema roll on piiratud.
Eestis kehtival riigihankesüsteemil pole Trombi meelest midagi häda. «Meie analüüs näitab, et korraliku projekti ja täpselt fikseeritud hanketingimuste korral on pakkujate hinnatasemed ühtlased ja alapakkumisest ei ole üldjuhul põhjust rääkida,» lausus ta.
Probleemid tekivad Trombi sõnul siis, kui ehitusprojekt on lünklik, mitmeti tõlgendatav ja ilmsete vigadega, ehk juhul, kui tellija on jätnud kodutöö tegemata ja usaldanud projekteerijat, too aga pole olnud just kõige asjatundlikum.
«On loomulik, et iga hankes osaleja tõlgendab pakkumisel dokumente endale võimalikult soodsalt ega arvesta riskiga, mis võib tuleneda tellija või projekteerija vigadest,» rääkis ehitusettevõtja. «Kui need vead aga hiljem ilmnevad, puudub tellijal eurofondide rahastamistingimustest johtuvalt manööverdamisvõimalus ja konflikt ongi käes.»
Tromp ei õigusta ilmselgeid alapakkumisi ja tunnistab, et neid on inimlikust veast tingitud tööõnnetusena juhtunud ka Faciol. Samuti pole tema sõnul põhjust õigustada objektide poolelijätmist.
«Küllap tuleb siinkohal suur kivi ka ehitaja kapsaaeda visata,» lausus ta. «Samas ei saa ma aru tellijatest, kes püüavad hankedokumentidesse oma tegemata jäetud kodutöö kompenseerimiseks sisse kirjutada ehitajaid selgelt nurka suruvaid ebareaalseid nõudmisi ja tingimusi, millega ükski äriühing nõustuda ei saa.»
Tromp rõhutas, et ei taha jätta muljet, nagu oleks alati süüdi tellija ja projekteerija ning ehitaja teeb tubli tööd. «Nii see ei ole. Ka meil on palju vajakajäämisi ja arenguruumi nii pakkumiste ettevalmistamisel kui ehitamisel. Küll aga on ehituse õnnestumiseks vaja tihedat koostööd, mitte vastandumist ja süüdistusi.»