Vallajuht: halva projekti päästab hea ekspertiis

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulev Kannimäe
Sulev Kannimäe Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viiratsi vallavanema Sulev Kannimäe sõnul saavad ehitaja ja tellija vastuolud tihti alguse vigasest või halvasti koostatud projektist ning et seda olukorda vältida, tuleks projektile tellida ekspertiis.


Kannimäe nentis, et ekspertiis peab olema põhjalik, sest kui seda tehakse vaid tööde alustamiseks vajaliku paberi pärast, võivad tööde käigus ilmneda vastuolud, mis lubavad ehitajal hakata suuri rahasummasid juurde küsima.

Sulev Kannimäe, olete nii Viiratsis kui Viljandis ehitushangetega kokku puutunud kümmekond aastat. Kas selle aja jooksul on ette tulnud ka mõni niisugune ehitus, mille puhul pole ehitajaga probleeme olnud?

2005. aastal valminud Uusna külamaja oli niisugune. See oli mul ka esimene ehitus, millega tuli otsast lõpuni tegelda. Siis polnud veel buum alanud ja maja projekteerija oli kohalik inimene, kellega sai vajaduse korral kohe muresid lahendada.

Praegu on Viiratsi vallas lõppemas Kalmetu kooli ehitus. Selle käigus on ehitaja ja valla vahel tekkinud hulk probleeme. Lõpptähtajad on edasi nihkunud ja ehitaja soovib vallalt saada rohkem raha, kui on lepingus kirjas. Kas need probleemid on põhjustatud projektist?

Kalmetu kooli ehitusega hakkasin ma tegelema poole pealt. Kindlasti oli projekt murelaps, sest ehituse käigus selgus näiteks, et ventilatsioon ei mahu ruumidesse ära, ja kõik tuli uuesti kavandada.

Kuidas vallad ehitusprojekte kontrollivad? Kas tellitakse ekspertiise või on selleks otstarbeks tööl spetsialistid?

Projektile tuleb igal juhul ekspertiis tellida. Paraku pole see mõningatel puhkudel sisuline, vaid tehtud ainult paberi pärast.

Meil hakkab varsti peale Viiratsi lasteaia teise järgu ehitus. Tellisime sellele projektile põhjaliku ekspertiisi ja kontrolli käigus leiti ka hulk vigu.

Kui suur osa ehitusrahast kulub projektile?

Seitse-kaheksa protsenti. Sellisel juhul peaks juba saama ka kvaliteeti nõuda. Paraku tehakse projekteerimisegi puhul alapakkumisi. Sääraste tööde kvaliteet on väga madal ja kui siis ekspertiis tellitakse ka ainult paberi pärast, puhkevadki tellija ja ehitaja vahel suured vastuolud. See tähendab vaidlusi ja vajadust töö käigus projekti muuta ning ehitajal tekib võimalus hakata raha juurde küsima.

Eestis on palju väikseid omavalitsusi, kes korraldavad ehk ühe suure riigihanke paari-kolme aasta jooksul. Samal ajal on hulk suuri ehitusfirmasid, kes osalevad igal aastal kümnetel hangetel. Kas see võib tähendada, et lepingute koostamisel ja juriidiliste vaidluste korral on ehitaja tellijast teadmiste poolest selgelt üle?

Kindlasti on. Väikestel omavalitsustel pole niisugust juriidilist kompetentsi nagu suurtel ehitusfirmadel. Tõsi, nüüd on valdadel kasutada sellised tüüplepingud, mille üle pole ehitusfirmadel eriti midagi vaielda. Julgen arvata, et asi on paremaks läinud.

Kuidas on lood Kalmetu kooliga? Ehitus pidi valmis olema juba mitu kuud tagasi, kuid tööd alles käivad. Kas lapsed homme ikka koolimajja pääsevad?

Pääsevad ikka. Rekonstrueeritud osa on täiesti valmis. Juurdeehitises lõpevad tööd nädala jooksul. Siis jäävad veel majaümbruse korrastamine ja haljastus. Loodetavasti on needki tööd septembri lõpuks ühel pool.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles