Ehitaja ja vallajuhtide vaidlused sunnivad lapsi pooleli olevatesse koolidesse

Vallavanem Peeter Rahneli meele teeb mõruks, et ehituse venimine on toonud lisakulusid ja ebameeldivusi.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Päev enne 1. septembrit on viies Viljandimaa koolis ehitustööd pooleli, ehkki lepingud sõlmiti arvestusega, et selle õppeaasta algul ootab lapsi korras ja puhas hoone.


Abja gümnaasiumis oleks pidanud võimla ja käsitööklasside ehitus lõppema juba eelmise aasta 15. oktoobril. Vaidlused endise ehitaja Facio Ehitusega, temaga lepingu lõpetamine ja teise firmaga lepingu sõlmimine on aga vallale tähendanud suurt lisakulu ning nüüd on lootust, et uus spordisaal valmib tänavu 15. oktoobriks.

Kalmetu kooli õpilased pääsevad homme loodetavasti uude majja, kuid Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe nentis, et tõenäoliselt jätkavad ehitajad sügisel tööd maja välisilme kallal. Lepingu järgi oleks pidanud maja valmis olema juba mitu kuud tagasi.

Pärsti valla Raudna kooli lastel on tõenäoliselt kõige keerulisem. Kui nad kevadel vaheajale läksid, võis loota, et nende koolimaja saab sügiseks korda. Vahepeal on aga ehitustöid tehtud imevähe ja nüüd ootab lapsi ees ehitustanner. Pool maja on korras, kuid teisel poolel pole enam ehitajatki.

Kutsekoolidel on mured

Ehitusmuresid on mõlemal Viljandimaa kutsekoolilgi. Nagu Abja vald, läks ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskool tülli ehitusfirmaga Facio Ehitus ning lõpetas temaga lepingu. Seetõttu lükkus edasi söökla ja praktikabaasina kasutatava hoone ehitus ning kool saab selle kasutusele võtta ehk poolteise kuu pärast.

Vana-Võidus asuvas Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis käib ehitajatel kiire töö selle nimel, et seal õppima asuvatel neidudel ja noormeestel oleks kuskil elada. Lepingu järgi augusti keskel valmima pidanud ühiselamud on alles remondis. Nädal tagasi teatas kooli juht Tarmo Loodus, et ehitaja on, käsi piiblil, vandunud, et saab toad kooliaasta alguseks valmis. Nüüd selgus, et ka piiblil vandumine ei aidanud.

Ligi 60 õpilast, kes kindlasti magamiskohta vajavad, saadetakse vähemalt paariks nädalaks elama Männimäe külalistemajja. Kes maksab arve, pole veel teada. Nagu Loodus ütles, on tal võimalik raha paluda haridusministeeriumilt.

Ühiselamu esimene osa peaks valmis saama 14. septembriks, teine osa aga 22. oktoobriks ja siis pääsevad soovi korral ühiselamusse ka need Vana-Võidus õppivad noormehed, kes elavad Viljandimaal.

Lepingu lõpetamine kedagi süüdi ei jäta

«Mõnel juhul on algusest peale aru saada, et koostöö ei toimi,» nentis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak.

Temal on viimase viie aasta jooksul olnud kogemusi mitme ehitusfirmaga: euroabi toel on korda saanud kooli ühiselamud, samuti tallihoone, viinavabrik, leivakoda ning park ja tiigid. Üks suur ehitus ehk õppehoone remont ootab ees.

Kõikide loetletud ehituste lõpul võis Pastak kokkuvõtteks öelda, et halb ununeb ja meelde jääb hea. Sel nädalal saab aga valmis kooli söökla ja toiduainete tehnoloogia õppetööstus, mille ehituse algus kulges üle kivide ja kändude.

Pärast esimese etapi lõppu mullu detsembris otsustasid esimene riigihanke võitja Facio Ehitus ja kool teineteise piinad lõpetada ning lahku minna. Ehkki koolil oli ehitajale palju ette heita, ei lõpetanud ta lepingut ühepoolselt, vaid vastastikusel kokkuleppel.

«Meil oli vaja edasi minna,» põhjendas Pastak otsust, mis lasi ehitajal lahkuda sanktsioone kartmata.

«Jah, Facio Ehitus jäi puhtaks poisiks, aga meie ei pidanud proteste ja venitamist kartma,» tõdes ta hiljem.

Aktsiaseltsi Facio Ehitus nõukogu esimehe Toomas Trompi sõnul ilmnes Olustveres täielik vastastikune mittemõistmine ehitusprojekti osas. Tema arvates sisaldas pakkumisprojekt vaid remonditööde üldist kirjeldust, kuid tegelikult vajas hoone kapitaalset ümberehitust.

«Juba esimestel nädalatel selgus mitme projektiosa muutmise vajadus. Näiteks ventilatsiooni lahendus ei vastanud üldse mingitele nõuetele ja hoone poleks sellise projekti järgi ehitatuna kasutusluba saanud,» rääkis Tromp.

Et kool vabanes Facio Ehitusest vaidlusteta, sai ta kohe korraldada uue riigihanke ja leida uue ehitaja. Samas tähendas vahepealne sekeldus, et kui algul pidi maja valmima 12,2 miljoni krooni eest, siis lõpphinnaks kujunes 15,56 miljonit krooni. Vahe tuli koolil katta õppehoonesse kavandatud sisseseade arvelt. Lisaks nõudsid asjaõiendused paratamatult aega, nii et uude hoonesse pääsevad õpilased alles poolteise kuu pärast.

Kohtusse minek jätaks õpilased majata

Umbes samal ajal peaks aktsiaselts Gustaf lõpetama Facio Ehituse alustatud tööd Abja gümnaasiumis.

Nagu Olustveres, läksid ka Abja vallas tellija ja esimese riigihanke võitja teed ehituse poole peal lahku.

«Oleme õnnelikud, sest Gustaf on teinud väga head tööd,» nägi Abja vallavanem Peeter Rahnel protsessi ilusamat külge.

Paraku pole ka halvem osa lõppenud, sest vaegtööde tõttu jätkub suhtlemine Facio Ehitusega. Eelmisel nädalal saatis vald ehitusfirmale kevadel ja suvel avastatud vaegtööde eest arve. Vastus sellele olevat Rahneli sõnul olnud lapsik: «Ise olete meile võlgu!»

Leping lõpetati ehitaja ja tellija vastastikusel mõistmisel, ehkki vallajuht ütleb, et lahku mindi ehitusfirma tegevuse tõttu. Oma õiguste tagaajamiseks ei pöördunud vald Rahneli sõnul kohtusse vaid seetõttu, et kartis suurt ajakadu. Nimelt poleks vaidluse ajal saanud uut ehitajat otsida ja ühest seinast ilma jäänud võimla oleks võinud niimoodi seista mitu aastat.

Konflikti põhjusi tuleb tõenäoliselt otsida asjaolust, et võimlat renoveerides selgus vajadus projekti muuta. Mais «Sakalale» antud selgituses rääkis Rahnel, et Facio Ehituse pakutud uued lahendused olid küll vallale vastuvõetavad ja tundusid mõttekana, kuid uue kava järgi tegutsemiseks küsis ehitaja vallalt 3,9 miljonit krooni juurde.

Vald raha juurdemaksmist mõistlikuks ei pidanud ja kuulutas välja uue riigihanke. Kui Facio Ehitusega sõlmitud lepingu kohaselt oleks maja pidanud valmis saama eelmise aasta oktoobris 18,7 miljoni krooni eest, siis praeguse arvestuse järgi valmib see tänavu oktoobris ja maksab 22 miljonit krooni.

Toomas Trombi jutu järgi oli pärast Abjas ehitustööde alustamist ning projekti võrdlemist tellijate tegelike tahtmiste ja vajadustega ilmne, et soovitud mahus ei ole võimalik tööd pakkumishinnaga teha.

«Minu hinnangul oli Abja projekt valla avantüür: ränkade vigadega pooliku projekti alusel püüti saavutada täismahulist tulemust vallale eraldatud piiratud ressurssidega,» sõnas Tromp. «Et vallal soovide rahuldamiseks raha ei olnud, oli lahkuminek ainus mõistlik lahendus.»

Tagantjärele nimetas Tromp Abja vallavalitsust Facio Ehituse kõige probleemsemaks tellijaks Viljandimaal läbi aegade.

«Valla asjaajamisi on iseloomustanud järjekindlusetus, soovide sage muutumine ja tahtmatus leida lahendusi,» rääkis ta.

Abja valla kahjunõuet pidas Tromp täiesti alusetuks. Vallale kuuluv osaühing Abja Elamu on tema sõnul hoopis Facio Ehitusele võlgu.

«Peame valla tegevust pahatahtlikuks, aga loodame probleemi lahendada siiski läbirääkimiste teel,» märkis Tromp.

Peeter Rahnel leidis, et ehitusfirma vilistab avalikult seadustele, kui nimetab riigihankest tulenevat nõudmist valla avantüüriks.

«Kas tellija järjekindlat nõudmist pidada kinni lepingust, saab nimetada järjekindlusetuseks? Kas ehitaja tõesti arvab, et tema seadusevastaste rahanõudmistega nõustumine oleks olnud lahendus?» küsib ta.

Pärsti vald katsetab jõulist tegutsemist

Kõige jõulisemalt on ehitajaga käitunud Pärsti vald. Heimtali mõisa ehk Raudna koolimaja ehitajaga konflikti sattunud, otsustas ta lepingu ühepoolselt lõpetada, tehtud tööde hindamiseks eksperdi tellida ja vallale tehtud kahju firmalt välja nõuda.

Kuidas valla ettevõtmine sujub ja kui kauaks koolimaja ehitus seisma jääb, ei oska keegi veel öelda. Tööd pooleli jätnud aktsiaselts Remet pidi need lepingu kohaselt valmis tegema 18,3 miljoni krooni eest. Tänaseks on vald talle tasunud 9,3 miljonit krooni ning et edasiseks parim lahendus leida, palganud advokaadi.

Ainus Viljandimaa vald, kes võib oma kooli ehitajaga tõeliselt rahul olla, on Kõpu. Sealse mõisa remont peab valmis saama tänavu detsembriks, kuid ehitaja on graafikust ees. Vallavanem Tõnu Kiviloo nimetas valla ja osaühingu Vennad Ehitus läbisaamist perfektseks.

Tagasi üles