/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2010/08/31/424747t1h01b2.jpg)
Veel paar nädalat tagasi polnud metsas käinud seenelisel suurt põhjust rõõmustada, kuid nüüd on seeneaeg tänu vihmale ja parajale õhutemperatuurile hea hoo sisse saanud.
Seeneaeg kogub tuure
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kevad oli tänavu seenevaene ja kuum suvi üllatas üldise saaginappuse kõrval kohati suurte kukeseenesülemitega, siis nüüd on mitut liiki kübarakandjad mõnel pool lausa massiliselt sambla seest välja roninud.
Emeriitprofessor mükoloog Kuulo Kalamees ütles, et leidis läinud pühapäeval Viljandimaal Suislepa ja Pikasilla kandis metsas käies väga palju seeni.
«Lausa kohutavalt palju oli pilvikuid,» hindas ta. «Kuid näiteks puravikke kasvas vaid üksikuid ja ka kukeseeni oli vähem, kui oodanuks. Riisikateni läheb veel aega.»
Teisalt teadis seeneteadlane korjata rohkelt leidunud rõngata kärbseseeni, mis on värskelt mürgised, aga kupatatult söödavad.
Selle loo autor käis laupäeval seenejahil Põlvamaal, kus ootas ees lausa seeneuputus. Nelja tunni jooksul jõudsid kaks inimest korjata saagi, millest pärast puhastamist jäi järele ligikaudu 20 kilogrammi.
Kindlasti võinuks koguda märksa rohkemgi, sest tavapärase nelja-viie metsatuka asemel jõuti vaid kahte. Korvid ja igaks juhuks kaasa võetud kilekotid said siiski täis ning juba varakult alanud sadu muutus lõpu poole paduvihmaks.
Kõige rohkem oli puravikke: peamiselt harilikke kivipuravikke, sekka ka männi-kivipuravikke. Mõnes kohas kasvas neid koos terve pesakond, teisal troonisid nad üksikult ja suurelt, kusjuures valdavalt puhtana.
Palju leidus ka pilvikuid, millest samuti oli suur osa ussidest puutumata. Mõnes kohas kullendas metsaalune kukeseentest, aga tolleks ajaks oli puravikulummus korjajaid juba sedavõrd haaranud, et kukeseente järele küünitamine näis mõnele aja raiskamisena.
Ühes metsatukas leidus kitsemampleid, juhuslikult jäid siin-seal ette üksikud riisikad. Tänu erihuvile köitsid silma ja haistmismeelt pisikesed küüslauk-nööbikud, mida õnnestus korjata paras kamalutäis.
Kuulo Kalamees ütles kommentaariks, et tänavu näib seente saagikus kohati märkimisväärselt erinevat, sealhulgas liigiti.
«Küll võib öelda, et paari nädala taguse ajaga võrreldes on seeni palju juurde tulnud ja kui ilm soosib, tuleb veel,» lisas ta.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloog Kadri Pärtel oli Kuulo Kalamehe hinnanguga täiesti päri.
«Eelmisel nädalal oli Tartu ülikooli bioloogiatudengite seenepraktikum Tartumaal Järvseljal ja seeni oli keskmiselt, aga üks tudengirühm käis Põlvamaal Taevaskoja kandis ning seal oli saak märksa suurem,» rääkis Pärtel.
Pärtel nentis, et kuigi seente arvukus ja liigirohkus kõigub igal aastal olenevalt piirkonnast, hakkab see erinevus silma eriti praegu. «Kindlat põhjust ei oska ilmselt keegi öelda. Ehk peitub üks neist selles, et ka kuumal ajal sai mõni koht palju hoovihma.»
Nagu Pärtel märkis, on seeneaeg kokkuvõttes siiski hoo sisse saanud ja huvilised tulevad tõenäoliselt koju hea saagiga. «Nii et praegu võib kõigile julgelt soovitada: minge metsa!» lisas ta.