Seiklusrajal köite küljes kõlkumisest kasvas välja riskirohke arboristitöö

Kui puu otsas on näha mehi köitel kõlkumas, on need ilmselt arboristid, kes teevad vastutusrikast tööd, mitte ei hulla niisama. Foto: Marje Kask

Arborist on see inimene, kes tegeleb kõrghaljastusega ehk kõlgub köitega puu otsas, mootorsaag käes. Tegelikult on see aga tema tööst vaid üks osa, sest ta hooldab puid nende sünnist surmani.

Puude loomulik elukeskkond on mets. Metsas reguleerivad nad oma kasvu ise, sõltuvalt toitainete ja valguse kättesaadavusest. Linna- või asulakeskkonnas pole taimedel normaalset konkurentsi, seetõttu vajavad nad seal mõningast abi, et vormis püsida ning elada kaua ja täisväärtuslikku elu.

Nagu ütles peagi arboristidiplomi kätte saav Priit Oks, õpitakse seda üpris ohtlikku ametit otse töökohal ning temalgi on juba oma ettevõte. Osaühing Hiclean Expert sai loodud umbes poolteist aastat tagasi, veidi enne seda, kui ta ametit õppima asus.

Priit Oks, kuidas te arboristika juurde jõudsite?

Lõpetasin Viljandi kultuuriakadeemia – see oli vist aastal 2009. Seal oli meil üks suund seikluskasvatus ja nii sattusin köienduse juurde. Kord, kui sõbral oli hoovi pealt vaja puu maha võtta, mõtlesin, et köitega on seda ju hea teha.

Kui ma poolteist aastat tagasi maale elama kolisin, pidasin aru, mida seal peale hakata. Asusingi Tihemetsas arboristiks õppima ja nüüd kevadel lõpetan.

Seega jõudsin mina arboristika juurde seiklusradade ja pedagoogiliste programmide kaudu.

Mida te seal puu otsas siis teete?

Arboristika kätkeb endas okaspuude ja -põõsaste, lehtpuude ja -põõsaste ning viljapuude ja -põõsaste hooldust. Nii jaotubki aasta selliselt, et kevadised tööd on eelkõige marjapõõsaste ning õuna- ja muude viljapuude kujundamine, suvised teiste puude ja ilupõõsaste hooldamine ning ohtlike puude langetamine. Talvisel ajal jätkub töö köitega, aga mitte puude otsas, vaid katustel: siis on põhiülesanne ohtliku lume ja jää eemaldamine. Lisaks veel muud tööstusliku alpinismi tööd ehk kõik see, mida ei saa teha muud moodi kui köite abil.

Millal on parim aeg puud lõigata?

Hoolduse aeg sõltub puu bioloogilistest eripäradest. Puu seisukohalt on parim lõikamisaeg kasvuperiood, kui lehed on täiskasvanud ehk tumerohelised. Siis takistavad aga tööd linnupesad ja tiheda lehestiku tõttu on halb vaade võrale. Seega on hoolduseks parim aeg märts ja aprill, kui pungad pole veel puhkenud. Tugeva mahlajooksuga puid, nagu kaske ja vahtrat, on soovitav lõigata siiski suvel täislehes.

Eelkõige võiks meelde jätta, et mis tahes lõigete tegemiseks on täiesti vale aeg siis, kui pungad on just puhkenud. Teiseks: puud reageerivad suvisele lõikusele kiiremini ja asuvad haava rutem kinni kasvatama. Kindlasti pole puid hea lõigata, kui temperatuur on madalam kui –5 kraadi.

Kuidas saab arborist tavalist inimest aidata?

Arboristi käest võib oma puittaimede hooldamise kohta nõu küsida. Võimalik on tellida ka hoolduslõikust ja ohtliku puu langetamist. Arborist oskab puu ohtlikkust õigesti hinnata. Alati polegi suur puu ohtlik.

Samuti oskab arborist öelda, millised puud kuhu istutada, et need teistele selga ei kasvaks ning nende vormis hoidmine tülikaks ja kalliks ei kujuneks. Kui kasvupaik ja -tingimused on sobivad ning puud esimese 15–25 aasta jooksul vajadust mööda kujundada, kasvab võra ühtlane ega vaja tulevikus suuri lõikeid.

Noor puu talub lõikeid hästi – oksad on peenikesed ja lülipuiduta. Kuni viiesentimeetrised lõiked kasvavad viie aasta jooksul kinni ega kujuta puu tervisele pikas perspektiivis ohtu.

Miks ei maksa igaühel ronida puu otsa oksi maha võtma?

Selleks on kaks peamist põhjust: üks lähtub puu vajadustest ja teine lõikaja turvalisusest. Mõnes olukorras võib inimene ise lõigata küll, aga siis tuleb seda teha asjast teadlikult. Oma vigade tõttu puu tervisliku seisundi halvendamine ja eluea lühendamine pole mingil juhul mõistlik. Samuti pole mõistlik riskida oma tervisega.

Annan siinkohal mõned nõuanded ka. Oksa lõigates tuleks jälgida, et sellest ei jääks järele könti ja oksakrae viga ei saaks. Maksimaalselt võiks ära lõigata kümme sentimeetrit ning konkureerivat oksa eemaldades ei tohiks see olla suurem kui kolmandik alles jäävast oksast.

Plaanime veebruaris avada puuhooldust puudutava lehekülje, kuhu proovime üles riputada kogu vajaliku info neile, kes soovivad ise puuhooldusega hakkama saada.

Mis on need märgid, et puuga tuleb midagi ette võtta?

Peamised märgid, et puu tervislik seisund pole hea, on tüvel ja okstel vohavad seened, puul esinevad pikilõhed, murdunud oksa augud, murdunud tüvi ning lõhed. Arborist oskab puu seisundit vaatluse abil hinnata. Ent juhul, kui ta ei saa seda teha välise vaatluse abil, tuleb appi võtta diagnostikavahendid resistograaf ja tomograaf.

Kui ohtlik on töö kõrghaljastusega?

Kui statistiliselt vaadata, on ikka ohtlik küll. Võimalusi, et midagi juhtub, on päris palju. Liigub ringi hulgaliselt videoid, milles isegi kogenud inimesed saavad väga õnnetult viga. Eelmisel aastal näiteks saagis üks kogenud arborist endale puu otsas teise käe veenipiirkonda sisse.

Turvalisuse huvides ei tohi seda tööd kunagi üksinda teha. Kui puu otsas juhtub õnnetus, suudab ainult oskustega arborist vigastatud kaaslase piisavalt kiiresti alla tuua. Seepärast töötavad arboristid suuri puid hooldades alati vähemalt kahekesi. Üks on all ja teine üleval ning mõlemad peavad võrdselt hästi tundma köietööd ja ohutustehnikat. Üldiselt juhtuvadki õnnetused siis, kui eksitakse ohutusjuhendite vastu.

Mille vastu siis kiputakse puid hooldades eksima?

Palju on näiteid selle kohta, kui minnakse ahneks. Ohtliku puu puhul langetatakse liiga suuri sektsioone korraga. Et mängus on võimsad jõud, võivad eri nurga all tüve paindumised ja okste väändumised endast väga suurt ohtu kujutada. Selles valdkonnas on turvalisuse aluseks isikukaitsevahendid ning kontrollitud parimad töövahendid. Kindlasti ka tarkus ja kogemus, mille abil riske hinnata.