/nginx/o/2014/10/24/3455917t1h1c2f.jpg)
MIND TEGI NÕUTUKS hiljutine Sakala artikkel «Viljandi linn plaanib uusi töökohti luua tänavaauke lappides», mille juures oli maavalitsusele laekunud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme projektide nimekiri. Nõutuks ei teinud mind aga pealkiri, mille pärast ajakirjanik hiljem vabandust palus, vaid Viljandi linna ja valla esitatud projektide nõrk sisu, vähene ambitsioonikus, koostöövõimetus ja liigne enesekindlus. Sama meelt olid minu Rotary klubi vennad. Nemad soovitasidki mul selle artikli kirjutada.
Jah, kahtlemata on linna peatänavate seisukord halb, aga selle meetme kaudu nende remondiks raha saada on äärmiselt kahtlane. Meetme määruse projektis öeldakse, et toetuse andmise eesmärk on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda ning seda nii, et sihtala osatähtsus kasvaks kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangus 0,3 protsendi võrra.
Mõtlen nagu Kaarel Lehtsalu, kes ütles: «Peame kõikide esitatud projektide puhul arvestama raamistikku, milleks on ikkagi majanduskasv ja uued töökohad. Need tänavad ja teed seda otseselt küll ei mõjuta.»
MÄÄRUSE PROJEKT seab kahtluse alla ka Viljandi valla Mäeltküla tööstuspargi ja Viljandi linna Rohelise tänava arendamise soovi. Selles öeldakse nimelt, et ei toetata investeeringuid uute või olemasolevate tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus olemasolevaid ettevalmistatud või kasutusest seni väljajäänud alasid olenemata omandivormist saab veel kasutusse võtta.
Linna ja valla soovid on esindatud alternatiivideta ning negatiivse stsenaariumi korral ollakse lõhkise küna ees. Soovitan mõlemal volikogul veel kord arenguliselt tähtsaid tahtmisi arutada.
OMALT POOLT pakun kaalumiseks välja kaks võimalust. Kõige ambitsioonikam, siinsele arengule vunki andev ning hulgaliselt töökohti loov oleks kindlasti ärimees Arno Küti propageeritav ja eestveetav IT-akadeemia projekt. Aastaid oleme otsinud esimesel pilgul isegi hullumeelsena tunduvaid ideid, et lõpeks rahvaarvu vähenemine ja pääseksime rohkem maailmakaardile. Nüüd on see idee olemas.
Külastus- ja turismiobjektina võiks esitada veekeskuse projekti. Juba rohkem kui kümme aastat oleme oodanud ärimehest messiast. Teda ei ole tulnud. Kas loodame edasi või võtame sahtlist välja linna rahaga ehitamise kavandi? Varem ei olnud selleks raha, nüüd on võimalus seda taotleda. Arvesta, kuidas tahad, aga nii ehitades oleks tulevane ekspluatatsioonikulu linnale ja teenusekasutajale väikseim.
See projekt vastaks ka tööhõive suurendamise kriteeriumidele. Keskuses saaks otseselt tööd päris palju inimesi, turismiobjektina tooks see ka hulga kaudseid töökohti teenindussektorisse. Abja ujula on tipptundidel päris punnis ja väga palju kuuleb seal läti keelt. Kindlasti suudaksime uuringute abil tõestada inimeste suurt poolehoidu ja positiivset mõju tööhõivele.
KAASAVA EELARVE rakendamise käigus saime üheskoos otsustada 30 000 euro saatuse üle. See on aga väga pisike summa võrreldes selle aasta linnaeelarvega ja peaaegu komakoht piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutoetustes Viljandi maakonnale planeeritavas 11 miljonis euros.
Head omavalitsustegelased, kas nüüd ei peaks aktiivselt inimesi kaasama, et leida meie arengu kiirendamiseks kõige paremad väljundid?
Arusaadavalt on tahe käised üles keerata ja kopp juba järgmisel aastal maasse lüüa. Aga ehk mõtleks veel? Meetme realiseerimisega on aega kuni 2023. aasta 31. augustini.