Ugala. Tuju on kohe selline, et viska või krakovjakki

Margus Haav
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Konovalov
Peeter Konovalov Foto: Taavi Piibemann

Ugala pidas teisipäeval oma 95. aastapäeva pidu, kus muu hulgas anti kätte kolleegipreemiad. Laureaadid selgitati välja majasisese hääletuse tulemusena. Sakala palus kõigil preemia saanutel rääkida, mis õieti on neile teatris tähtis. Parima lavastaja auhinna pälvinud Taago Tubin ei jõudnud küsimusele vastata, sest viibis juba uue lavastuse «Äärelinna bluus» proovides. See jõuab Ugala väikese saali lavale 14. märtsil.

Peeter Konovalov,
parim kujundaja

Mis hoiab mind teatris? Neid elemente on sadu. Iga päev on eriline. Tass kohvi, sigaret enne järjekordset läbimängu, koridori lõpus vilkuv laelamp, suures saalis kustuvad tuled, avanev eesriie, mõni juhuslik pilk, kulunud mistra ja narmendav tapeet helistuudios... Kõige tähtsam on aga siiski mängiv inimene. See, kellega tööd teha: kes suudab innustuda, kirgastuda ja käivitada nii iseennast kui kõiki teisi enda ümber. Eriti hea, kui see kõik kandub proovisaalist lavale ja lavalt üle rambi saali. Siis sünnibki see hetk. Teater.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles