Ühte jalga astudes

Lembit Kruuse Foto: Elmo Riig / Sakala

MAAKONDA kui tervikut kujundav koostööpaik on viimasel paarikümnel aastal olnud omavalitsuste liit – maakonda ühendav katusorganisatsioon, nagu mõnikord tavatsetakse öelda. Võib küll mõista, et iga omavalitsus soovib omaette tegutseda, kuid edukas saab ikkagi olla vaid see omavalitsus, kes teeb teistega koostööd. Insenerina meeldib mulle peenmehaanikast tuntud tõde: eri osade, üksuste ja koosluste aina parem koostoimimine on see, mis viib kõrgemale kvaliteeditasemele.

Eesti põhiseaduse järgi otsustavad kõikide kohaliku elu küsimuste üle iseseisvalt tegutsevad omavalitsused. Omavalitsuste iseseisvust kinnitavad eraldiseisvad valimised ja oma eelarve, samuti õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse. Mõistagi tähendab iseseisvus ka vastutust kohaliku eluolu korraldamise eest.

Paarikümne aasta kestel on linnad ja vallad erisuguse lähenemise ja iseseisva otsustamise tulemusena kujunenud eripalgeliseks. Sageli nendime, et erinevus rikastab, ja kultuurilises mõttes see kindlasti nii ongi. Mis puudutab aga teenuseid ja ootusi, siis meie inimesed tahavad end tunda igas mõttes turvaliselt. Igal pool. Räägime me siis liiklemisvõimalustest, teede seisukorrast, arstiabi kättesaadavusest, haridus- ja sotsiaalteemadest või mis tahes muust eluvaldkonnast.