Riigigümnaasiumi õpilased hakkasid üleöö tasuta sööma

Kui selle aasta esimesel kahel koolipäeval oli Viljandi gümnaasiumis kasutusele võetud toidutalongide väärtus 78 senti, siis eilsest on need väärt 1,24 eurot. See katab kõige odavama prae hinna täielikult. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõnikord käivad asjad kiiresti. Kui veel üleeile tuli Viljandi gümnaasiumi õpilastel maksta odavaima, 1,24-eurose koolilõuna eest omast taskust 46 senti, siis eile said nad seda tänu haridusministeeriumi teisipäevaõhtusele otsusele juba tasuta.

Viljandi riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk tunnistas, et niisugune muudatus tuli ootamatult. Üleeilse tööpäeva lõpul jõudis kooli haridusminister Jevgeni Ossinovski otsus, et riik vastutab enda hallatavates gümnaasiumides tasuta koolilõuna pakkumise eest täielikult ning kompenseerib sellega seotud kulud.

Kooli juhtkond saatis info siseringis edasi ja rääkis kiiresti läbi toitlustajaga. Veel samal õhtul otsustati, et esmaspäeval kasutusele võetud toidutalongid, mille väärtus oli 78 senti tükk, on edaspidi väärt 1,24 eurot.

Kahetine olukord

Riik hakkas sellest aastast alg- ja põhikoolis käivate laste kõrval toetama ka gümnaasiumiõpilaste tasuta lõunat. Toetuse suurus on sama nagu madalamate kooliastmete puhul ehk 78 senti õpilase kohta päevas.

Ehkki riigijuhid olid toetusest rääkides korduvalt maininud, et edaspidi on koolilõuna ka gümnasistidele tasuta, pole see nii. Nimelt ei kata väljatoodud summa kõiki kulusid ning et õpilased saaksid kõhu täis tasuta, tuleb kooli pidajal, kelleks on enamasti omavalitsus, vahe kinni maksta. Esialgu ei jõudnud tasuta lõuna ka riigigümnaasiumidesse, sest ministeerium polnud otsustanud kulusid täies ulatuses kompenseerida.

Ülle Luisu hinnangul on otsus igati õiglane. «Riigigümnaasiumis on eri omavalitsuste lapsed ja kui jätta kompenseerimine sõltuma nende otsusest, on lapsed ühes ja samas koolis väga erinevas situatsioonis. Kui omavalitsus oma koolide pidajana lisab raha juurde, siis meie pidaja on haridus- ja teadusministeerium,» põhjendas ta.

Abja vallavanem Peeter Rahnel nentis seevastu, et praegune olukord on nende ja teiste oma gümnaasiumi pidavate valdade seisukohast kahetine. Ühest küljest on riiklik toetus suureks abiks, ent samal ajal tekitab asjaolu, et riigigümnaasiumides maksab riik kõik ise kinni, ebavõrdsust.

«See otsus on ääretult kaheldava väärtusega. Nüüd on nii, et riik kohtleb omavalitsusi ebavõrdselt nii sõnades kui tegudes,» leidis Rahnel.

Abja vald maksis aastaid gümnasistide lõuna täies ulatuses ise kinni. Vallavanem rõhutas, et sealjuures ei tehtud vahet, millisest omavalitsusest gümnaasiumiosa õpilane on.

Haridusministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva ütles, et koolitoidu riikliku toetusega tahetakse omavalitsused algatusega kaasa tõmmata.

«Koolipidaja kohustus ongi katta kulutused oma koolides. Riik on otsustanud, et tema koolides on koolilõuna tasuta, ning ta annab koolitoidu toetust ka kõikidele omavalitsustele sõltumata sellest, kas need omakorda panustavad koolitoitu või mitte,» rääkis Ladva. «Eestis on omavalitsusi, kes pakkusid oma koolide õpilastele tasuta toitu juba enne seda, kui riiklik toetus üldse teoks sai. Pigem on küsimus iga omavalitsuse eelistustes.»

Väga vajalik samm

Viljandi gümnaasiumis saab valida mitme eri hinnaga lõuna vahel. Ülle Luisu sõnul näitasid need päevad, mil kehtis 78-eurosendine soodustus, et õppurite toidueelistusi toetus ei muutnud, küll aga tuli lõunasööjaid juurde. Koolijuht julges arvata, et nüüdne muudatus kasvatab sööjate arvu veelgi.

«Minu meelest tõestab see, et gümnasistide koolilõuna toetus on tohutult vajalik. Väga tore, et riik on seda tegema hakanud,» lausus Luisk.

Asso Ladva andmetel on kõikide riigigümnaasiumide koolitoidu toetuse kogusumma alanud aastal 735 487 eurot. «Kava pakkuda riigigümnaasiumide õpilastele tasuta lõunat on olnud plaanis. Riigigümnaasiumide jaoks tänavust eelarvet koostades hakkas mõte kuju võtma, ent otsus tasuta lõuna pakkumise kasuks lükkus aasta algusesse,» lisas ta.