Tudengipere ei jää Viljandis voodikohata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kultuuriakadeemia ühiselamukohad on nüüdseks täis ja eluaseme saavad sinna vaid need, kes soovist aegsasti märku andsid.
Kultuuriakadeemia ühiselamukohad on nüüdseks täis ja eluaseme saavad sinna vaid need, kes soovist aegsasti märku andsid. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kultuuriakadeemia üliõpilased võivad järgmisel nädalal uut kooliaastat alustada rahulikult, sest kooli andmetel on enamikul neist vähemalt ajutine kodu olemas ja akadeemia ei pea aitama neil öömaja leida.


Mitmel aastal ühiselamute täitumise järel tudengitele ulualust otsinud kultuuriakadeemia haldusdirektor Tonio Tamra tõdes, et üliõpilaste majutuse olukord on aasta-aastalt paremaks läinud. «Tänavune aasta on esimene, mil me ei pea lehekuulutuse kaudu tudengitele tuba või korterit otsima,» rääkis Tamra.

Kultuuriakadeemia majutusjuhi Õilme Põlluste sõnul pole sel aastal ka koolieelsele ajale tüüpilist tormijooksu ühiselamukohtadele. Seda hoolimata tõsiasjast, et tänavu astub kultuuriakadeemia päevasesse õppesse rohkem tudengeid kui mullu või tunamullu.

«Mul on avaldus ainult kuuelt tudengilt, kellele praegu ühiselamus kohta ei ole, aga ma ei tea, kui paljud veel ulualust otsivad,» lausus Põlluste.

Ühiselamud Oma Kodu ja Tareke nädalapäevad enne kooliaasta algust toasoovijaid enam aidata ei saa, sest kõik 103 voodikohta on välja jagatud.

Vanemate kursuste tudengid pidid ühiselamus majutuse saamise soovist teada andma juba enne tänavuste sisseastumiseksamite algust ja 40 neist vabaks jäänud kohta anti esmakursuslastele.

Õilme Põlluste sõnul täitub ühiselamu igal sügisel pilgeni, aga õige pea hakkavad tudengid sealt tasapisi välja kolima ja kevadeks on vabu kohti juba omajagu. Selle põhjus olevat Põlluste jutu järgi üliõpilaste soov eraldatuse järele.

«Tänavu tahavad väga paljud üksinda toas olla ja on nõus kahekohalise toa mõlema koha eest maksma, et saaks toa vaid endale hoida,» rääkis Põlluste. On selle taga tudengite soov rahus õppida või eestlaslik kalduvus omaette olla, ta öelda ei osanud.

Majutusmure lahendus peitub Õilme Põlluste ja Tonio Tamra sõnul majandusraskustes. Eelmisel aastal andsid paljud Viljandi korteriomanikud rahalisest kitsikusest pääsemiseks oma ruumid kas osaliselt või tervenisti üürile ja see aitas tudengitel elukohta leida. Samasugune olukord valitseb Tamra kinnitusel ka tänavu.

«Seoses majanduslangusega tuli kortereid turule rohkem ja hind läks odavamaks,» rääkis ta. «Meie tudengid on ju väga hinnatundlikud. Meil ei ole neid rikaste inimeste erialasid.»

 

Tagasi üles