Linnavõim tahab avalikke üritusi senisest paremini kontrollida

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti on City välikohvikus vaikne, kuid pärimusmuusika festivali ajal püstitati hoovi telk, kus pidu kestis poole ööni.
Enamasti on City välikohvikus vaikne, kuid pärimusmuusika festivali ajal püstitati hoovi telk, kus pidu kestis poole ööni. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi linnavalitsus kavatseb lähiajal tulla volikogu ette avaliku korra eeskirja muudatusega, mis sätestaks senisest täpsemalt, millal on tegemist avaliku üritusega.


Linnapea Kalle Jentsi sõnul on plaanitavate muudatuste peamine ajend see, et pärimusmuusika festivali ajal korraldatakse Viljandis ka palju muid ettevõtmisi ning üritused ähvardavad üksteist segama hakata. «Kui Kaevumäel mängitakse vaikselt flööti, võib läheduses toimuv rokk-kontsert seda häirida,» tõi linnapea näiteks.

Erinevalt pärimusmuusika festivalist, mille organisaatorid taotlevad alati nõuetekohase avaliku ürituse korraldamise loa, püüavad teiste ettevõtmiste vedajad vahel lihtsamalt läbi ajada.

«Praegu kehtiva eeskirja järgi ei ole hoones sees antav kontsert otseselt avalik üritus ja selleks ei tule luba võtta,» tõdes Jents. «Samas kipuvad sellised üritused koos külalistega majast välja valguma.»

Erapeole pileteid ei müüda

Tänavuse pärimusmuusika festivali ajal pani näiteks lokaal City oma hoovile üles suure telgi ja mängis seal valju muusikat poole ööni.

Lokaali omanik Henry Kütt ei välistanud, et mõnel õhtul võis muusika tõepoolest kesta üle öörahu piiri, kuid ühtegi kaebust ega ettekirjutust pole firmale selle kohta tulnud. Avaliku ürituse luba Küti hinnangul toonaseks peoks vaja polnud, sest toitlustamisluba on Cityl olemas.

Samas peab kehtiv avaliku korra eeskiri avalikeks kõiki üldkasutatavas kohas avalikkusele suunatud ja kõrgendatud turvariskiga üritusi, millega kaasneb helitehnika kasutamine. Üldiselt kasutatavateks kohtadeks on eeskirja järgi ka meelelahutus- ja toitlustusasutused.

Linnapea Kalle Jentsi hinnangul senisest regulatsioonist siiski ei piisa ja eeskirja tuleks lisada veel tunnuseid, mille abil oleks võimalik avalikku üritust defineerida.
«Näiteks kui kontserti reklaamitakse ja sellele müüakse pileteid, siis ei ole ju tegemist mingi seltskonna kinnise üritusega,» leidis ta.

Meer kinnitas, et linnavalitsuse eesmärk pole siiski asjatut bürokraatiat tekitada ning näiteks regulaarselt bändiõhtuid korraldavatel pubidel ei tule iga nädalalõpu jaoks eraldi luba taotlema hakata. «Sellisel puhul oleks võimalik vormistada näiteks alaline luba.»

Hall ala tänaval

Omaette küsimus on, kas ja kui palju peaksid meelelahutusasutuste omanikud vastutama selle eest, mis toimub väljaspool nende ruume või piiratud territooriumi.

Viljandi politseijaoskonna juht politseileitnant Alvar Pähkel tõdes, et näiteks klubi Puhas Kuld ette koguneb öösel sageli suur hulk inimesi, kes seal suitsetavad, joovad ja prügi maha viskavad.

«Tänavad ei tohi muutuda noorte läbulaks,» hoiatas Pähkel.

Puhta Kulla juhatuse liige Ahto Lembit Lehtmets kinnitas, et klubi ees toimuvale otsitakse lahendust.

«Meil on küll suur suitsuruum, kuid inimesed eelistavad käia väljas suitsetamas,» nentis ta. «Sügisel jääb maja ees jõlkumist kindlasti palju vähemaks.»

Lehtmetsa sõnul on klubi üritanud inimeste väljaskäimist piirata, lubades edasi-tagasi liikuda vaid eraldi müüdava käepaelaga, kuid päris ära keelata seda ei saa. Pealegi pole sugugi kõik öösiti ukse ees seisvad inimesed Puhta Kulla kliendid, vaid nende seas on ka juttu ajama jäänud möödujaid.

Järgmisel suvel ei tohiks Lehtmetsa sõnul tänavale nii suuri rahvahulkasid siiski koguneda, sest värske õhu hingamise ja suitsetamise paik seatakse sisse hoovis.

Aastaid politsei murelapseks olnud Bangalos, mis asub Viljandi järve rannas, on olukord tänavu rahulikumaks muutunud, sest kohal on sel hooajal uus rentnik. Päris ilma pahandusteta ei läinud seal siiski ka see suvi — festivali ajal oli söögikoht lahti lubatust kauem.

Kebabirestorani esindaja seletas linnavalitsusele rikkumist sellega, et festivaliõhtutel oli kliente väga palju ja nad ei lahkunud isegi pärast muusika kinni keeramist. Kalle Jentsi sõnul firmat karistama ei hakatud, sest reeglite eiramine ei rikkunud oluliselt ümberkaudsete inimeste öörahu.

Bangalos söögikohta pidava Mehmet Altunbasiga ei õnnestunud «Sakalal» kahe päeva jooksul ühendust saada.

Tagasi üles