Repliik: Palun ja tänan

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Helgi Kaldma
Helgi Kaldma Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui kodus pole viisakust õpetatud ja eluteel pole see külge jäänud, siis ajalehe kaudu küll midagi parandada ei anna. Ometi võtan sel teemal sõna, sest ebaviisakust võib märgata lausa iga päev ja see häirib.


Esimest korda ruumi sisenedes tervitatakse. Kui midagi soovitakse, lisatakse sõna «palun», ja hiljem tänatakse, olgu teene kui tühine tahes. Küsijale vastatakse ja vastutulijale antakse teed. Need on käitumise aabitsatõed.

Päris sageli juhtub, et poeuksest astub sisse nooruk, käed taskus, laskmata sealt enne välja tulla rasket toidukotti kandval eakal naisel. Too ootab kannatlikult ega ütle midagi, sest teab, et tihtipeale vastatakse häbematusega. Ennast säästa tahtval inimesel ei maksagi tänaval, rannas või muus avalikus kohas kedagi noomida, sest siis saab ta kuulda, kes ta on.

Kolleeg sattus ükspäev meeldivale vahejuhtumile. Lapsed trügisid poeuksest sisse ostjaid enne välja laskmata. Nende vanaema tegi mudilastele sealsamas märkuse. Nii need aabitsatõed selgeks saadaksegi.

Tagasi üles