Gümnaasiumid valmistuvad eelviimaseks aastaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viljandi staažikaim koolijuht Aavo Soopa saab õppeaasta avaaktuse pidada selle aasta algul remondist tulnud peahoones ning ehitustööde asemel keskenduda õpilaste harimisele.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Viljandi gümnaasiumid alustavad oma eelviimast tegevusaastat, mis tähendab, et lisaks noorte harimisele tuleb valmistuda ajaks, mil linna jääb üks gümnaasium.


Kui Jakobsoni kooli direktor Eero Järvekülg hakkab algaval õppeaastal tegema ettevalmistusi Valuoja põhikooliga liitumiseks, siis Paalalinna kooli juht Aavo Palo peab mõtlema, kuidas korraldada töö ümber nii, et üks hoonetest 2012. aastal tühjaks jääks.

Maagümnaasiumi direktor Aavo Soopa lubas keskenduda peamiselt algavale õppeaastale, sest üle kolme aasta on selle kooli õpetajatel võimalik teha oma põhitööd, selle asemel et mõelda remondiga kaas­nevatele muredele. «Keskendume põhitegevusele ja see on mõnus tunne,» lausus Soopa.

Teisalt tunnistas Soopa, et ka temal tuleb vaadata algavast aastast kaugemale ning töötada välja uut õppekava.

Kõigil kolmel suurel Viljandi gümnaasiumil on uueks õppeaastaks vajalikud õpetajad olemas ning klassid komplekteeritud. Iga kool sai tänavu avada kaks X klassi ja õpilasi neisse jagus.

Eero Järvekülje sõnul on Viljandis gümnaasiumiealisi noori siiski nõnda vähe, et  gümnaasiumisse konkurssi ei ole. «Võtsime vastu kõik, kel vähegi tundub olevat mõtet gümnaasiumis õppida,» tõdes ta. Järvekülg ütles, et X klassi pääsesid kõik, kel keskmine hinne vähemalt 3,5, ning vastu jäeti võtmata vaid kümmekond noort.

Aavo Soopa oli ikkagi veendunud, et kõik gümnaasiumisse võetud väärivad seda kohta ja on võimelised keskharidust omandama.

Kõigi kolme koolijuhi ees seisab suur ülesanne valmistada ette õppekava 2011. aasta sügisel algavaks õppeaastaks. «Eks me pea seda tegema peamiselt põhikooliosale mõeldes,» tõdes Eero Järvekülg.

Ainsa Viljandi gümnaasiumina jätkab remontimata ruumides Paalalinna kool. «Tunneme rõõmu selle üle, et vähemalt kõik kolm esimest klassi saavad ruumidesse, kus on täiesti uus mööbel,» lausus Aavo Palo.

Paalalinna koolis on lähiaastatel siiski oodata suuri ümberehitusi. Koolijuht peab välja mõtlema plaani, kuidas praegu kahes hoones tegutsev õppeasutus ühte majja ära mahutada. Selleks on aga näiteks vaja ehitada peahoonesse uus söökla. «Väike maja jääb lihtsalt üle,» nentis Palo.

Tagasi üles