Skip to footer
Saada vihje

Viimase 20 aasta halvimad suhted Venemaaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Rumm.

​2014. AASTA TÕI Euroopasse kaks suurt muutust, üks neist oli oodatud ja teine ootamatu. Oodatud muutus oli loomulikult see, et poliitilise kalendri järgi asusid Euroopa Komisjonis ja Euroopa Parlamendis tööle uued inimesed uute ideedega. Ootamatu muutus oli aga asjaolu, et kahjuks on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted viimase 20 aasta kõige viletsamad ning see mõjutab mõlema poole inimeste heaolu. 

 

«Euroopa Liit peab olema suur suurte küsimustega tegeldes ja väike pisiasjade puhul,» on tänavu mitu korda rõhutanud uus Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. See tähendab, et Euroopa Liidu tasemel tuleb lõpetada sadade pisiasjade reguleerimine ning keskenduda kõige tähtsamatele teemadele, kus probleemid on kõige suuremad ja neid saab lahendada ainult ühiselt.

Niisugune mõtteviisi muutus vaatab vastu ka uuest Euroopa Komisjoni tegevuskavast, milles on välja toodud kümme prioriteeti. Esimestena neist eesmärk elavdada 315 miljardi euro suuruse lisainvesteeringu abil Euroopa majandust, panna toimima ühtne digitaalturg ja hakata looma liikmesriike ühendavat energialiitu. Kogu maailmas areneb kõige kiiremini just internetipõhine majandus, aga 507 miljoni elanikuga Euroopa Liidus on digiturg killustunud 28 pusletükiks ja see pidurdab majanduse arengut.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles