Soomaa metsade raieteatis pahandab kohalikke

Soomaa puude peale on ihunud hammast koprad, kuid nende tegevusele loodussõbrad kätt ette panna ei saa. Riigimetsa majandamise keskuse raieplaan on tekitanud küsimusi, millele kohalikud loodavad järgmise aasta algul vastuseid saada.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Soomaal elavad inimesed on avaldanud Facebookis murekirja, milles taunivad riigimetsa majandamise keskuse (RMK) plaani minna kirve ja saega nende kodu ümbruses kasvavate haruldaste lammimetsade kallale.

12. detsembril avaldatud postitus on saanud ka emotsionaalset vastukaja. «Kui rahvuspargis hakatakse tõesti 120-aastast metsa rahaks raiuma, siis on põhjust end ketti panna küll. Millal tuleb kohal olla?» on kirjutanud näiteks Siim Kuresoo, kes töötab Eestimaa Looduse Fondis talgukorraldajana.

Postituse autor, Soomaal elav Rait Parts ütles, et see ongi pigem emotsionaalne mureväljendus, millest ei tasu otseselt kinni haarata. Mure on ajendatud sellest, et keskkonnamet andis 12. novembril välja raieteatise, mille järgi tohib riigimetsa majandamise keskus aasta jooksul hammustada Soomaa rahvuspargi aladelt rohkelt metsatükke.

Rahvuspargis loodusturismiga tegelev Aivar Ruukel rääkis, et raieid on planeeritud ka Raudna jõe äärsetes lammimetsades, mis on haruldased ja väärtuslikud. «Sellest saadav tulu on naeruväärne võrreldes kahjuga, mida selline harvendusraie kaasa toob,» lausus ta.

Umbkaudseid arvutusi on metsalangetamisega saadava kasu kohta teinud Karuskosel elav Rene Valner. Nende järgi jõuaks näiteks Karuskose-taguste metsade raiest riigieelarvesse umbes 30 000 eurot ehk kuus eurot hektari kohta. Valner nimetas sellisel moel riigi kukru täitmist kuritegelikuks elukeskkonna hävitamiseks. Ta sõnas, et arvatavasti asub RMK metsa harvendama kohe, kui maa külmub – vastasel juhul poleks seda raieteatist novembris antud.

Rohkem puid papiks

Kuigi keegi ennast puude külge ketti panema ei hakka, soovivad kohalikud Rait Partsi sõnul enne reaalseid raietöid asjaosalistega ühise laua taha istuda. «Meil on palju küsimusi, millele keskkonnaamet ja RMK ei suuda praegu üheselt ja selgeltmõistetavalt vastata. Seda, et nende raietega ei kahjustata rahvuspargi kaitse eesmärke, pole keegi suutnud käsi südamele pannes väita,» tõdes Parts.

RMK Viljandimaa metsaülem Elor Ilmet sõnas, et Soomaa rahvuspargi territooriumil RMK lageraieid ei tee, sest majandustegevus on lubatud üksnes kaitseala piiranguvööndis ja sealgi tehakse tema sõnul ainult hooldusraiet. «Hooldusraie ei ole orienteeritud kohese kasu saamisele. Harvendusraie rakendamisel säilib hästi puude vitaalsus ja vastupanuvõime kahjustustele ning suureneb puistu püsikindlus,» põhjendas ta.

RMK on aga väljas ka suurema kasumi peal, mida näitab nende hiljuti avaldatud arengukava. Sinna on kirjutatud plaan tõsta poolteist korda metsamajandamisest saadavat kasumit ja sellest tuleneb Soomaa elanike hinnangul ilmselt ka surve majandada metsi kaitsealadel, sealhulgas rahvusparkides.

Kirved usinamalt käima

Kui 2013. aastal teenis RMK kasumit 31,5 miljonit eurot, siis tulevikus tahetakse teenida 45 miljonit eurot aastas, suurendades raiemahtu saja tuhande hektari võrra aastas ning kuue aasta pärast plaanib RMK aastast raiemahtu tõsta poole miljoni kuupmeetri võrra.

Tartu ülikooli zooloogia osakonna vanemteadur Asko Lõhmus ütles, et tema silmis on RMK järgmise viie aasta arengukava murettekitav mitmel põhjusel. Esiteks võtab see tema sõnul selge suuna metsamajanduse intensiivistamisele, mille kohta pole riiklikku kokkulepet. See ignoreerib ka riigikontrolli mõne aasta tagust kriitikat, mille kohaselt raiub RMK riigimetsa parimat osa ehk vanu metsi viljakatel muldadel hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota.

Arengukava kujundajateks ja vastuvõtjateks on Lõhmuse sõnul kitsas ring poliitikuid ja majandusinimesi. RMK nõukogus pole mitte ühtegi keskkonnavaldkonna või säästva metsanduse eksperti ega teadlast. Lõhmuse sõnul on looduskaitseringkondades järsult kahanenud usaldus nii RMK kui praktiliste looduskaitsetööde tegijate vastu.

«Laiemas plaanis on minu hinnangul poliitilise surve all säästva metsandustava jätkamine ja arendamine Eestis. See võib ju tuua asjaosalistele lühiajalist päevapoliitilist profiiti, aga kahjustab pikas perspektiivis oluliselt Eesti metsanduse ja metsade omapära ja väärtust,» märkis Asko Lõhmus.

Tagasi üles
Back