Alles see oli, kui suuremaid ostukeskusi vältiva Viljandi kesklinna elaniku ainus võimalus ruttu midagi võileivale haarata oli armetus seisus A ja O kauplus Koidu tänaval. Viimastel aastatel oli raudteetöölise kasvuhoonet meenutava lobudiku suurim proovikivi gravitatsiooni trotsida. Olenemata väljanägemisest oli nõukaaegne «arhitektuuripärl» kohalike seas populaarne. Akadeemia tudengid said seal eelmise õhtu taara mugavalt rahaks ja edasi makaronideks vormistada. Uljamad elumehed võisid aga otse voodiservalt pidžaama ja toasussidega hommikust peaparandust nõutama sahiseda.
Tellijale
Nädala tegu. Tundmatuseni muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.