Postiteenused kolivad külade raamatukogudesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puiatu raamatukogu juhataja Tiina Torim seisab maja selles nurgas, kuhu postipunkt peaks tulema.
Puiatu raamatukogu juhataja Tiina Torim seisab maja selles nurgas, kuhu postipunkt peaks tulema. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Post sulgeb järgmise aasta algul postkontori Puiatus ja Uusnas, kuid rajab koostöös Viljandi vallavalitsusega nende asemele postipunktid külade raamatukogudes.

Viljandi valla abivallavanem Sulev Kannimäe ütles, et postkontorite sulgemise põhjuseks on nende vähene kasutatavus. Et aga traditsioonilist postiteenust on neis piirkondades endiselt vaja, otsustas vald teha Eesti Postiga koostöölepingu. «Külamajad ja raamatukogud on avatud viis päeva nädalas, hakkame seda teenust seal pakkuma lepingu alusel,» lausus Kannimäe.

Sisuliselt tähendab see seda, et raamatukoguhoidjad muutuvad ka postitöötajateks. Sealjuures ühtegi uut inimest juurde ei võeta. «Lisakoormus tuleb ja mingisugune rahasumma ka – nad maksavad teenuse osaliselt kinni,» selgitas abivallavanem. Lisaks tagab Eesti Post teenuse osutamiseks vajaliku mööbli, kõik vahendid ja väljaõppe.

Eesti Posti andmetel on Viljandi vallas kuus postipunkti: Saarepeedil, Uusnas, Viiratsis, Paistus, Ramsil ja Puiatus.

Punktid avatakse uue aasta algul

Eesti Posti kommunikatsioonispetsialist Erik Varma lausus, et uued postipunktid avatakse 5. jaanuaril ning selleks ajaks on postkontor mõlemas külas suletud. 

«Postipunktid võtavad viiel päeval nädalas vastu saadetisi, makseid ja ajakirjandustellimusi ning müüvad postikaupa. Samuti saavad inimesed sealt kätte kõik saabunud saadetised,» selgitas Varma. 

Sakala käis eile Puiatu raamatukogus ning uuris, kuidas ollakse seal valmis postiteenust osutama. 

Raamatukogu juhataja Tiina Torim lausus, et temal pole midagi selle vastu, kui postipunkt raamatukokku tuleb, küll aga on sellega seotud hulk teadmatust. 

«Ei tea, mis siin müüma hakatakse. Mulle meeldiks, kui oleksid margid, ümbrikud ja postkaardid. Maiustusi ma ei taha müüa ja siia ei mahu ka, suitsu samuti mitte,» rääkis Torim. «Rahalisi asju ei taha – ei meeldi. Õhtuti hiljem kardan ka, kui rahad sees.»

Seejärel näitas Torim raamatukogu maja ning selgitas, et ruumikitsikuse tõttu võiks Eesti Posti müügileti ka mõnda teise sama hoone tuppa panna, kuid sel juhul peaks ta olema ka valvur. 

Postipunktis käiakse vähem kui postkontoris

Kuigi postipunkti avamine on tema sõnul tervitatav, sest siis suureneb loodetavasti ka raamatukogus käijate arv, on selgusetust praegu palju. «Detsember hakkab juba poole peale jõudma, aga ma ei tea, mida hakatakse müüma ja millal tullakse siia riiuleid paigaldama,» sõnas Tiina Torim.

Samasugune postipunkt, nagu tuleb Puiatusse ja Uusnasse, on juba kaks aastat töötanud Paistu raamatukogus.

Selle juhataja Vivika Virgu sõnutsi on teenuse kasutajaid võrreldes päris postkontoriga vähemaks jäänud. «Oleme nii linna lähedal ning see, kes käib linnas, ajab seal asjad ära. Peamiselt oleme pensionäride jaoks, kes maksavad elektri- või Elioni arveid,» selgitas ta.

Küsimusele, milliste teenuste järele enim nõudlust on, vastas Virgu, et kuu algul makstakse makse ja pärast seda on põhiline kirjamarkide, ümbrike ja kaartide müük. «Ajalehti tellib pensionär kolmeks või kuueks kuuks ning ma ei ütle, et see iga kuu intensiivne oleks.» 

Varasemaga võrreldes käiakse vähem saadetiste järel. «Inimene maksab selle euro või kaks ja talle tuuakse pakk otse ukse taha.»

Raamatukogu lugejate arvu postipunkt suurt kasvatanud ei ole. «Ehk kümmekond on kahe aasta jooksul raamatukogu avastanud,» ütles juhataja.

Tagasi üles