Lahkunu tuhastamine – äri nagu iga teinegi

Osaühingu Felkrem juhataja Toomas Sumeri sõnul ei looda nende firma kõrge laega tavandisaali väljaüürimisest suurt tulu teenida. Aga tegemata ei tahetud ruumi jätta, sest selle järele on Viljandis suur vajadus. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Tegelikult on tuhastamisteenusega umbes sama lugu nagu toiduainetööstusega. Inimesed peavad sööma, sellest pole pääsu. Niisamuti on surm ja sellega seonduv elu lahutamatu osa,» põhjendab osaühingu Felkrem juhataja Toomas Sumeri otsust Viljandisse krematoorium püsti panna.

Suvel Viljandi äärelinnas Piiri tänaval alanud krematooriumi ja tavandisaali ehitus on praeguseks umbes poole peal ning kui ilmad lubavad betooni valamist senises tempos jätkata, alustab asutus tööd varakevadel. Kokku kavatseb arendaja ettevõtmisse investeerida enam kui 700 000 eurot. 

Eelmisel nädalal jõudis Ameerikast laevaga Eestisse leinamaja kõige tähtsam komponent – gaasiga töötav tuhastamisahi. See maksis koos tarvikutega üle 81 000 euro.

«See on täiselektrooniline seade, nii et kuskil keegi mingeid kraane keerama ei pea. Aga tõtt-öelda pole ma veel isegi täpselt kursis, kuidas see tööle hakkab. Kui kõik on paigas, tulevad inimesed Ameerikast ja teevad koolituse,» kõneleb Toomas Sumeri.

Just ahju kohaletoomine on juhatajale viimastel päevadel kõnealuse arenduse juures enim peavalu põhjustanud, sest bürokraatlikud tollitoimingud võtsid loodetust rohkem aega ja hinnaline saadetis jäi Tallinna Muuga sadamasse lõksu. See aga tähendas firmale laoplatsi koormamise eest ootamatut lisakulu.

Peab ära tasuma

Ehkki vajadusest ajakohase leinamaja järele on Viljandis räägitud juba paarkümmend aastat, ütleb Toomas Sumeri, et nende algatus lähtub eeskätt äriloogikast, mitte missioonitundest. «See on ikkagi ettevõtlus, mis peab end ise ära tasuma,» kinnitab ta ja märgib, et esialgsete arvutuste kohaselt peaks kremeerimise eest kasseeritavad teenustasud investeeringu tasa teenima kuue-seitsme aastaga.

Viisaka tavandisaali rajamine on ärimehe sõnul seejuures pigem koorem, sest selle väljarentimisest pole suurt tulu oodata.

Kuidas üks ettevõtja tuleb mõttele hakata lahkunute tuhastamisega tegelema? Toomas Sumeri ei mäleta oma sõnul täpselt, millal ja mille ajel niisugune idee tekkis, kuid ta ei salga, et kui oli asjasse süvenenud, jõudis ta üsna ruttu järelduseni, et see teenus on Kesk- ja Edela-Eestis omalaadses vaakumis. Kui Viljandist viiakse surnuid praegu tuhastamisele peaasjalikult Tartusse, siis näiteks Pärnu ja Paide matusekorraldajad kasutavad eeskätt Tallinna krematooriume. Samas on nõudlus tuhastamise järele aasta-aastalt tasapisi kasvanud.

Kui Sumeri oma mõtet esimest korda linnavalitsuses tutvustas, paluti tal kaaluda võimalust ehitada krematoorium Metsakalmistu külje alla – kohta, kuhu on varemgi leinamaja planeeritud. Mõte jäi sellisel kujul siiski teostamata, sest sinna tulnuks tuhastusahju tarvis vedada Viiratsist gaasitrass ja see muutnuks ettevõtmise mitmesaja tuhande euro võrra kallimaks. Praeguse krundi servas oli gaasijuhe juba olemas. Balloonigaasiga polevat krematooriumi ülal pidada võimalik, sest ühe keha tuhastamiseks kulub keskmiselt kaks tundi ja Viljandis on arvestatud võimalusega põletada päevas kuni kolm manalasse läinut.

Ei hakka konkureerima

Toomas Sumeri rõhutab, et ettevõttel pole plaanis siin kandis tegutsevatele matusekorraldajatele konkurentsi pakkuda. «Viljandimaal on pika kogemusega leinabürood ja nendega me võistelda ei taha. Küll aga loodame, et nad hakkavad kasutama võimalust lasta kadunukesi senisest lähemal kremeerida ning pakuvad oma klientidele talituse korraldamiseks välja meie saali. Ainsa lisateenusena hakkame ehk urne ja küünlaid müüma,» räägib ta.

Seda, kui suurt summat lahkunu tuhastamise eest küsima hakatakse, ei tahtnud Sumeri veel nimetada. Küll aga nentis ta, et seejuures on määravad mitu aspekti alates teistes krematooriumides kehtivatest hinnakirjadest ning lõpetades elektri hinna ja riigi gaasile kehtestatud aktsiisimaksuga. Niisiis otsustab turg nagu igas teises äris.

Tartu krematooriumis maksab ühe inimese tuhastamine koos külmkambri ja tõstuki kasutamisega 266 eurot. Sellele lisanduvad transpordiraha, urni hind ning kõik muud ärasaatmistseremooniaga seotud kulud, mille suurus sõltub lähedaste soovidest ja võimalustest.

Ehkki igal puhul kujuneb matuse lõplik maksumus erinevalt ning võimalik on läbi ajada ka odavalt, võib üldistades öelda, et Lõuna-Eestis läheb tagasihoidliku matuse korraldamine maksma umbkaudu 1000 eurot.

ARENDAJAD

Viljandi krematooriumi rajava osaühingu Felkrem taga seisab kolm meest.

• Kalev Järvelill on aastaid figureerinud Eesti rikkamate ettevõtjate seas. Muu hulgas on ta Tallink Grupi aktsionär ja aktsiaseltsi Tallink nõukogu liige.

• Silver Naarits juhib lisaks osaühingut Tehnikamaja, mis haldab Viljandis Tehnika tänav 2 asuvat ärimaja.

• Toomas Sumeri kuulub ka ärinõustamisega tegeleva osaühingu Riang ja jookide hulgimüügile keskendunud osaühingu Smileme juhatusse. Ta oli pankrotistunud viinatootja Liiwi Heliis tegevjuht.

Allikas: Sakala

ARVAMUS

Endel Arba,
matuse­korraldaja 

See, et Viljandisse krematoorium tuleb, ei anna meie büroole majanduslikus mõttes midagi juurde. Pigem vastupidi. Praegu oleme saanud kadunukeste Tartusse toimetamiseks transporditeenust pakkuda ja see on arvestatav osa tulust. Nüüd see võimalus kaob, sest leinajad tahavad võimalikult odavat teenust.

Samas usun, et koostöö Tartu krematooriumiga jääb alles, sest osa lahkunuid tuleb ülikooli biomeedikumi kohtumeditsiinilisse ekspertiisi viia ning siis on mõistlik ka tuhastamine Tartus ära teha.

Kõige rohkem on mul hea meel uue tavandisaali üle, sest praegune kalmistukabel on mitmes mõttes ajast ja arust. Isegi selle juurde viiv teejupp ei kannata mingit kriitikat. Leinajad, kes meie juurde tulevad, küsivad alatasa, kas talituse tegemiseks tõesti ühtegi paremat kohta ei ole. Ilus, avar ja puhas paik on igal juhul teretulnud.

Seda, kas ja millal krematoorium võiks ettevõtjatele kasumit andma hakata, ei oska mina küll ennustada. Olen ses osas pisut skeptiline, sest tean, kui palju igapäevaseid lisakulusid Tartu krematoorium oma ahjude töös hoidmiseks on pidanud kandma. Aga kokkuvõttes ma siiski tervitan meeste pealehakkamist ja usun, et kogenud ärimeestena on nad oma plaanid hästi läbi mõelnud.