/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2014/12/10/3597093t1h35ae.jpg)
Karksi-Nuia jahimehed leidsid novembri viimastel päevadel oma jahimaalt Abja ja Karksi vallast viis huntide murtud metssiga.
Huntide roaks langes söödaplatsil viis metssiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi ja Abja valla piirimail Metsaküla kandis võsavillemite roaks langenud viiest metsseast kaks olid murtud ühel söödaplatsil Karksi vallas, teised kolm kilomeeter või poolteist eemal teises söötmiskohas Abja vallas.
«Nad kõik olid samamoodi murtud ja siis osaliselt söödud,» ütles Nuia jahiseltsi esimees Veljo Kask.
Metssigadelt võeti proovid
Lisaks sellele, et korjused olid suhteliselt lähestikku, polnud Veljo Kase sõnul näha väga palju verd või muud sellist, mis suuremale kiskjate rünnakule viitaks. Sellise vaatepildi tõttu oli jahimeeste esimene mõte, et enne huntide roaks langemist olid sead surnud Aafrika katku.
«Aga kõikidelt loomadelt sai proovid võetud ja laborisse saadetud ning laborist tuli vastuseks: negatiivne,» rääkis Kask. Selles suhtes oli lool tema ütlemist mööda ka positiivne külg.
Hundilube seltsil veel pole
Ka eelmisel nädalal Savikoti külast leitud siga polnud Viljandi veterinaarkeskuse juhataja Terje Operi sõnul Aafrika seakatku viiruse kandja. «Selles mõttes oli ta terve, kuigi tal olid muud hädad,» märkis ta.
«Absoluutselt nii ongi, et kõik surnud sead ei pruugi nakatunud olla,» nõustus Veljo Kask ning rääkis, et ümbruskonnas on leitud hukkunud loomi läbi aastate. «Alati tuleb proov võtta, aga kõik surnud sead ei ole just katkus. Haigused käivad mööda mets- ja koduloomi, aga kuna praegu on seakatku teema aktuaalne, on hirm iga leitud korjuse puhul.»
Huntide murdmistööst polnud jahiseltsi esimees ümbruskonnas viimasel ajal samuti kuulnud. «Suvel Lilli piirkonnas käisid hundid mitmel korral lambakarjas ja sellest on teavitatud ka,» lausus ta.
Jahimehed huntidest teavad, aga miskipärast ei ole praegu sealsetele küttidele hundilaskmiseks lube antud. «Täiesti loogiline, et hundid peavad ka elama, aga praegu tundub, et nende arvukus on tõusuteel ja seepärast võiks neid natuke küttida.»