Arstid ei kinnita meningiidipuhangut

Viljandi haigla Foto: Elmo Riig / Sakala

Paljud lapsevanemad on murelikuks muutnud kuuldus, et viimasel ajal on hulk lapsi sattunud haiglasse ajukelmepõletiku ehk meningiidiga.

Tartu ülikooli lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juhataja, vanemarst-õppejõud Eda Tamm kinnitas, et murel pole alust.

Ametlik statistika terviseameti koduleheküljel, kus on ära toodud kõik meningiidijuhud, puhangut ei kinnita. Haigestumisi on sama palju kui varasematel aastatel.

Oma kogemuste põhjal ütles doktor Tamm, et viirusmeningiidi juhtumeid on olnud, aga kindlasti mitte nii palju, et seda puhanguks nimetada.

«Enteroviirused, mis meningiiti põhjustavad, levivad aasta läbi, aga rohkem just suvel ja sügisel. Lisaks meningiidile võivad enteroviirused põhjustada muu sümptomatoloogiaga haigestumist, eelkõige kõrget palavikku, millega kaasneb äge neelupõletik ja mõnikord ka nahalööve,» selgitas arst.

Viiruslik ajukelmepõletik võib alata järk-järgult nagu tavaline viirushaigus, aga ka järsku. Tüüpiline on kõrge, 38—40 kraadini tõusev palavik ja külmavärinad. Laps kaebab peavalu ja võib oksendada.

«Kui laps jääb ise vabatahtlikult voodisse, on see alati ohumärk,» rõhutas Eda Tamm.
Tema sõnul on viiruslik meningiit healoomulise kuluga, eriti lastel. Täiskasvanuid võib see raskemini tabada. Tavaliselt on nädal aega palavik ja peavalu, haige oksendab. Lapsed paranevad peaaegu alati ilusti ära, nii et jääknähte ja tüsistusi ei jää.

See ei tähenda, et arsti pole vaja kutsuda. Kui lapsel valutab pea, on kõrge palavik ja ta oksendab, võib tekkida vedelikupuudus. Tuleb kutsuda perearst või kiirabi.

Eda Tamm on selle vastu, kui eelnimetatud sümptomitega haiget konsulteeritakse telefoni teel. «Alati jääb võimalus, et tegemist on bakteriaalse meningiidiga, mille kulg on tunduvalt tõsisem ja mis vajab antibakteriaalset ravi. Täpsed analüüsid saab teha haiglas,» ütles ta.

Arst lisas, et vanemad ei peaks kartma vajaduse korral ka ise palavikus lapsega arsti juurde minna.
Et viirused levivad enamasti mustade käte ja piisknakkusega, aitab nakatumist vältida eelkõige sage ja põhjalik kätepesu.