Väljaspool turvalist teatrimaja on peakunstnikul huvitavamgi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liisa Soolepp Ugala fuajees. Üks väheseid muudatusi enne remonti on teatri töötajate fotode uudne paigutus. Kõik maja kaunistavad rohelised taimed lähevad varsti ajutisse koduhoidu.
Liisa Soolepp Ugala fuajees. Üks väheseid muudatusi enne remonti on teatri töötajate fotode uudne paigutus. Kõik maja kaunistavad rohelised taimed lähevad varsti ajutisse koduhoidu. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui teisipäeval Ugala fuajee suurest aknast välja vaatan, on loodus ilus nagu piltpostkaardil. Ainult ilm on külmavõitu.

«Mulle meeldib talv,» lausub teatri noor peakunstnik Liisa Soolepp ja lisab: «Arutasime just Klaudia Tiitsmaaga, et peaks kelgutama minema.»

Kuigi Liisa Soolepp on teinud kujunduse ligi paarikümnele lavastusele ja Ugalaski kunstnikuna tegutsenud, ei ole ta Viljandi inimestele eriti tuntud. Tartlastele ehk rohkem, sest sealt on ta pärit ning sel suvel võitis ta kudumikollektsiooniga «Smilla» Antoniuse moeetenduse «Mood on õues» peaauhinna ja võimaluse osaleda üritusel «Le Marché des Modes» Prantsusmaal. Rahvusvahelise žürii hinnangul oli peapreemia valikul määrav kollektsiooni ühtsus, kvaliteet ning müügi- ja tiražeerimispotentsiaal.

Tagasi üles